Vigala Sõnumite algus- ja eelviimane number ajapeeglis

Omavalitsusreformiga lõpeb ühe valla ajalehe ilmumine. Ajaga on tulnud perioodikasse uusi ajalehti ja kadunud igaviku teele vanu  väljaandeid. Perioodiline Vigala valla ajaleht alustas märtsis 2000. Kaastöid ootasid Helja Kaarits ja Astrid Hallik. Lehe esiküljel teade, läheneb rahva- ja eluruumide loendus aprilli algul. Loendusega saadi kokku 1833 inimest, aga see arv jõudis kolmandiku võrra väheneda teiseks taasiseseisvunud Eesti rahvaloendusel 2011.a.  1224 inimeseni. Kolmas aastatuhat oli alanud Vigalas suure kolimisega, ega sellest leheveergudel aruteludeni ei jõutud. Praegu hoiab rahvastiku teemat üleval mitmete kirjutistega Jaak Uibu. Nagu ütleb Linnar Priimägi: kõige tähtsam on inimene. Seepärast uue valla tekkega tuleks kohe õigest otsast alustada: kohalik võim peab olema inimese teenistuses. Mida loeme esimesest numbrist:  2000-nda aasta juunis olid külalised Indiast. Juulis esines kvartett USA-st, juuli lõpul kiigepidu.  A. Hallik sõnab, vaatamata majandusraskustele peab kultuur Vigala vallas olema kõigile kättesaadav. Vana-Vigala põhikool osales märtsis Kehtnas teatripäevadel, kava kokku pannes tegi tantsuseadet TPÜ diplomand Liina Andrejev-Kikas. Saadigi parima  liikumise etenduse preemia. Vigala matt toimus juba kuuendat korda: edukad Jaan Kuusik, Ardo Arusaar, Ranno Laane, Jüri Nisumaa, Taavi Tikerpalu, Tarvi Thomberg. Vigala valla lapsed jagatud kahe kooli teeninduspiirkonna vahel, Vana-Vigala koolis  õpib 140 õpilast. Parimad kirjandikirjutajad maakonnas Kivi-Vigala õpilased Laura Maasalu ja Ele Sisas (õp. Kaia Maasalu). Head raamatu aastat soovib Mai Sipelgas, sest  aastal 2000 möödus 475 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Esimese numbris fotosid polnud. Eks vallalehe kajastatud üritustega on nõnda: ise korraldad ja kirjutad. Veel on õnnitlused ja mälestatakse lahkunuid. Materjali neljal leheküljel. Lehel toimetajat, lugude kirjutajat pole olnud ja nii ilmubki  detsembris viimane Vigala Sõnumite 189 number. Selle aasta novembri lehte pole mõtet valgustada. Algab Kiitsharakate tänuga; kooliuudised kahest põhikoolist; vallavalitsuse teated ja volikogu teated; meeleolukaid pilte eakatepäevast; suurepärane kinoetendus lastele Kino Maale; Külade Ümarlaua peole Kutse. Seekordne lehemaht 10 lehekülge, eelnevad ajalehed hoopis 14 ja 16 lehekülge. Mis saab edasi, vähemalt minuni pole arutelud jõudnud, sel aastal olen igasse numbrisse kirjutanud kaks lugu, kokku tuleb selle aasta vallalehtedes üle kahekümne kirjutise, veel  Märjamaa lehes, Külauudistes.  Külavanemale ja kaasamõtlevale  inimesele sündmuseid ja tegevust jagub. Kirjutiste juures kui ka volikogus olles tuli tihti jääda eriarvamusele.  Tõnu Lehtsaar ütleb:  eriarvamus on üks hoolimise tunnuseid. Eriarvamusi ei teki vaid siis, kui sul on tööst ja suhetest täiesti ükskõik. Siiani on volikogud olnud peamiselt käetõstmise kohad, mitte oma arvamuse väljaütlemise kohad. Eks eriarvamusest tingituna tuleb ka kirjutiste suund. Tänu ajalehele sai eelmisel aastal alguse mõisa remont vastavalt päästeameti ette kirjutisele. Oma piirkonna ajalehte on kindlasti vaja: osa inimesi hoiab isegi alles ja on inimesi, kes ütlevad leht pole eluline, seega oluline. Lõpetuseks Märjamaa Leht ilmub igal nädalal, tasulisena, kuidas ta Vigala rahvale omaseks saab, sest paljud kirjutised seal on Ikkagi endise Märjamaa jaoks, siis tunduvad mõned asjad Vigala jaoks mittevajalikud. Ajaleht peab saama ühisvalla häälekandjaks, elanike liitjaks,  hea kui ta veel oleks värviline. Teisalt osa tahaks lugeda maakonnalehte, sest seal on laialdasem kajastus. Paljudel inimestel puudub elus vajadus vallamajja minna, kuid vallalehte ootab kindlasti oma postkasti,  vaatamata materjali olemasolule arvutis. Jääb soovida sisukaid arutelusid Uue Märjamaa vallalehe kokkupanemisel.

Kirjasaatja Jaan Viska

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga