Vana-Vigala kandi külade kalender 2018

Vana-Vigala  ümber asetsevad mitmed aktiivsete elanikega külad: nagu Oese, Vanamõisa, Tiduvere,  Vängla ja Läti. Küladel on mitmeid ühisettevõtmisi ning ühispildistamised on külakroonika aluseks ja ühe  sündmuse jäädvustus   võiks meenutada mööduvat aastat ühel kalendrikuul. 2016.a. e. möödunud aastal tähistasime Vana-Vigala küla 590  ja Vängla küla 460 aastapäeva. Ja nüüd jälgime  2017.a.  Vaatame kalendrit: jaanuar meenutab valla lasteaedade laste külaskäiku Kino Maale Miriami lugude vaatamisega. Kino näitajaks A. Põlma. Raplamaal näidati kino kolmes paigas. Veebruari kuu lehel tegime tutvust Hiiu valla sotsiaaltööga M. Ülemaante algatusel, nüüdseks on saanud Hiiumaast üks tervik vald. Märts on mitmeid aastaid L. Mere sünniaastapäeva tähistamine nn. lõkke tegemisega Suure Lennu kaare all. Vastuvõtjateks külavanemad  M. Kivi Ja T. Roosi. Aprill toob uue turismiobjekti ümberpööratud maja ERM vastas.  Maikuu pildil teeme tutvust Vigala mõisa- ja hirvepargiga H. Relve juhendamisel ning  meenutame 1967 augustikuutormi järelkaja Vigala puistutes,  kuhu oli  omal ajal jõudnud tookordne üliõpilane ja nüüdne maailmarändur EPA Metsanduse dekaani E. Laasi juhendamisel.  Juuni on aastaid, toreda traditsioonina,  istuda koduse Velise jõe kaldal jaanilõke ümber ja arutada suviseid plaane. Juulis on menukamaid ekskursioone Avatud taludesse, olgugi, et elame maal, aga ikkagi vaatame, kuidas naabrid elavad. Seekordne reis  viis ühe kohana Tahkuranda K. Pätsi sünnipaika. Ringreis toimus allakirjutanu poolt kindla päevaplaani kohaselt. Augustis jõudsime M. Üürikese ja H. Klissi juhendamisel Puhta vee parki Tamsalu mail, nägime, kus ühest elaniketa külast on saanud meeliskülastus- ja õppimiskoht. Septembris meenutasime vanu kooliaegu, sest Vigala hariduselul oli 330 aastapäev. Eestvedajateks  A. Põlma, E. Raud ja M. Ülemaante.  Septembri lõpp tõi M.J. Eiseni 160. sünniaastapäeva  tähistamise Oesel, tema sünnikodus.( nimetagem üht vanasõna temalt:   „ See mees ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea“). Päev läks korda õpetaja E.Raua, nüüdse külasõbra nominendi ja külavanema S. Lebini eestvõttel. Jõudsime käia veel Tartu ERM-is ja olla kollase ristküliku raamis Võrtsjärve kaldal. Korraldajaks Külade Ümarlaud L. Kikase juhendamisel.  Aasta lõpul meenutame menukat suvist Muhumaa külastust. Sidemete loojaks H. Aiaots. Muhu seob paljusid Vigala inimesi aastaid. Kui nüüd küsida,  millal jõuab haldusreform küladesse, veel ei tea. Piirkonna  külavanemate koosolekul arvasime, kuna vallas on 112 küla,  siis volikogu juures võiks  külakomisjon olla, on ikkagi tähtis,  kuidas toimida väheneva ja vananeva elanikega külades. Paljud arvavad,  et osavald on demokraatiaga mängimine piirkonna arengus, kohe tuleks tulnud  jätkata ühises vallas, seepärast järeldame, haldusreform on kohati isiklike huvide kammitsas. Külavanemad jäävad paljuski eriarvamusele, sest meil pole tööst ja suhetest ükskõik, vaja on näha tervet valda koostööd tegemas.  Hoolime oma vallast, ja loomulikult ootame võrdset kohtlemist. Parem kohe sellest avalikkusele teada anda.   Õnneks külades jätkub  vaba tahet, aga kauaks,  pole teada. Võib korrata raamatukogu kohtumisel  K. Bergmanni öeldut, et missioon hoiab alles maaelu ja tore neid inimesi näha külaelu korraldamas. Teksti sai mitmeid nimesid ja tore on neid, kes teevad Vigalast Vigala, on hea  tänuga meenutada 2018 aasta kalendris.

Võiks lõpetada Eiseni öelduga  – „Sõnad ei tasu võlga“.

Jaan Viska

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga