Vigalast meedias

Vigala on Eesti kultuuriajaloos mänginud tähtsat rolli ning seega on meist ka meedias palju juttu tehtud. Tähtsamad lood kogume siia kokku:

Vigala vürts (Eesti lood). Saade aastast 2012, mille peategelaseks on Tšiilist pärit Henton Figueroa, kes juhtis Vigala piimatööstust.

Eesti looduslikud pühapaigad: Vana-Vigala hiiekoht. Vigalast pärit Gerd Kanter mõtiskleb koos Vigala inimestega siinse hiiekoha tähenduse üle. Saade aastast 2015.

Kodukandilood: Vigala. Mati Talviku saade aastast 1987.

Muusikaline tund tähemängu matkaradadel. Raadiosaade aastast 1991, milles kõlab muusika vaheldumisi matkajuhi kommentaaridega Vigala kandist ja selle ajaloost (matkarada: Paeküla – Vana-Vigala – Kivi-Vigala – Poti – Jädivere – Päärdu).

Raplamaa Külade Liit tunnustamisõhtu Vana-Vigalas 13. jaanuar 2017

https://xn--snumid-pxa.ee/uudised/vana-vigalas-tunnustati-raplamaa-kulaelu-edendajaid/

https://arhiiv.err.ee/vaata/vigala-sass-viimased-lindid  Vigala Sass- viimased lindid. 2015 a. elulooline saade.

https://arhiiv.err.ee/vaata/mina-olen-vigala-sass Mina olen Vigala Sass. Saade Vigala Sassist ehk Aleksander Heintalust, mille raames ta kõneleb nii oma tööst Triigi poolsaare ökoloogilistel uuringutel kui kultuste uurimisel. Eesti maausu tutvustamisel esitleb Vigala Sass ka enda ehitatud kultuseplatsi ning demonstreerib kultuse austamist

https://arhiiv.err.ee/vaata/teateid-tegelikkusest-pulmad-saaremaal-vigala-sassi-jargi  Teateid tegelikkusest: Pulmad Saaremaal Vigala Sassi järgi. Saates tutvustatakse Vigala Sassi juhtimisel läbiviidud pulmarituaali. Saate autor Urve Tiidus.

https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-gerd-kanter-207719   Tähelaev- Gerd Kanter

https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-orelikunstnik-andres-uibo  Ajalik ja ajatu- Andres Uibo 2012

Jõululaupäeva jumalateenistus Vigala Maarja kirikus. Jutlustab EELK peapiiskop Andres Põder. Teenivad Pärnu praost Enn Auksmann ja Vigala Maarja koguduse õpetaja Kristiina Jõgi. Videosalvestuse režissöör on Toivo Kõster. (24.12.2005)

Eestiaegsed inimesed: Jaan Reemann. Reemannide sugu on elanud Vigala mail Lõo talus 7 inimpõlve ja kuigi riigikord ning kombed on mitmelgi korral vahetunud, on siiski oma maa harimine suuremal või vähemal määral jätkunud tänase päevani. Režissöör Peep Puks, saatejuht-toimetaja Hille Tarto.

Sõida maale. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis saavad ameti ka need, kellel koolitöö pooleli jäänud. Sepaks õpivad siin ka tüdrukud. (9,57) 24.04.2010

Rahva pidu: Sillaotsa Talumuuseum. Pidu ei peeta linnas ja reede õhtul. Pidu on sinus eneses. Need, kes harjunud kunsti tasakesi ja endale tegema – astuvad nüüd varjust välja. 24.dets – 30. dets. peab rahvas pidu teleekraanil. Eesriie valla – teie ees on taidlejad. Saate ajal saab saata õnnesoove lähedastele. Peame pidu ikka kõik koos. Esimeses saates on pidu püsti Sillaotsa Talumuuseumis. Kohale tulevad bussidega Vigala, Valgu, Märjamaa ja Velise rahvas ning pakuvad parimat, mida oskavad. Idee autor Maire Aunaste. Rezhissöör Elo Selirand (24.12.2006)

Puutepunkt 56  Näeme ja kuuleme, kuidas üks kaasaegne diagnostikaaparaat võib muuta lapse käekäiku ja kuidas lihvib muusikateraapia puuetega lapsi. Tutvume erivajadustega noorte ametiõppe võimalustega Vana-Vigalas. (28.01.2007)

EESTI LUGU 348. Vigala Üxküllid. 16. sajand. Liivimaa sõda. Räägivad autorid Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago ja toimetaja Piret Kriivan. Liivimaa sõjast võttis ühel või teisel moel osa teadaolevalt 17 Üxkülli, kes võitlesid või tegid poliitikat eri jõudude all. Üxküllide pealiini Vigala Otto von Üxküllil oli hulk poegi. Konrad, Heinrich, Dietrich ja Jürgen – kelle poolel need Üxküllid sõdisid ja kes neist ka sõja lõppu nägid? Helioperaator Vivika Ludvig. Muusika: Jõgi põleb (torupillilugu Vigalast), esitavad Henn Rebane ja Robert Jürjendal (D-8839.7)

Kihnukeelsed uudised: KIHNUKEELSED UUDISED  Intervjuu Aleksander Nazaroviga