“Kino maal” Vigalas
Kino maale – Nukufilmid suurepärases esituses Vana-Vigalas
Paljud selle aasta tegemised on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevaks. Filmifestival oli ilusaks kingituseks laste ja noorte kultuuriaastale. „Kino maale“ loodi Tapal. Festival kestis 9.-29.oktoobrini ja fookus oli tänavu animatsioonižanril ja Nukufilmi 60.sünnipäeval.
Vana-Vigala rahvamaja juhataja Astra Põlma võttis möödunud esmaspäeval lasteaedade lapsi vastu mõlemast Vigalast.
Rahvamajas käidi kindlasti vanas filminäitamise ruumis, kitsa trepist ülestõusuga. Tutvustas rahvamaja, mis on paljude aktiivsete elanike toel ja tähelepanul saanud palju nägusama vormi, mida on märgatud ka Märjamaal. Vormi on sisuga täitnud Astra, keda tuntakse kohaliku sädeinimesena nii maakonnas ilmselt ka kaugemalgi.
Nukufilmina oli „Miriami lood“ kestusega 80 minutit. Kokku tehti aastatel 2002-2017 13 vahvat lugu. Miriam on väike isepäine tüdruk, kellel tekib oma fantaasia lennukusest ja iseolemise soovist. Noore peas on
tüütuseni teada küsimus, kui ükskord suureks saan, mida siis teeks. Miriam on laps, kel on tahe õppida, võimetekohaselt kaasa lüüa ja asju korraldada. Möödunud esmaspäeval lasteaedade lapsed vaatasid filme lühema programmikohaselt, kolmapäeval vaadati pikemalt.
Neljapäeval oli 60remix täiskasvanutele kestusega 56 minutit. Nimetagem selle seansi filmid: Teekond Nirvaanasse; Kaasasündinud kohustused, Kolmnurga afäär, Lili ja Generatio. Need olid Vigalas näidatavad programmid,
aga üle Eesti oli neid kokku kaheksa. Kellel huvi saab täpsemat infot siit :http://www.kinomaale.ee/
Korraldajate eesmärk oli oktoobris, eelkõige vaheajal tuua maale filme, seega rikastada kultuurielu. Muidugi tuleb kiita Tapa valda, kes leiab, paljud ideed ja algatused saavad alguse kodupaigast, lihtsatest asjadest ja tuntud tõdedest. Muidugi kasutatakse filmide näitamisel Tapa sümboleid: raudtee, militaartegevus ja kino. Kogu filmide esitus oli tasuta, et haarata inimesi laialdasemalt.
Tapa vallavanem tänab tutvustavas materjalis neid omavalitsusi, kes filmifestivaliga liitusid.
Kokkuvõttena, filmide vaatajana ootan aktiivsemat osavõttu piirkonna elanikelt, koolidelt ja vallajuhtidelt; tahame et ühisvallas kohalik kultuurielu leiaks laiemat kandepinda, oleksime enam märgatavad ja toeks korraldajatele, sest see oli ikkagi vabariikliku tähelepanuga üritus. Või teisisõnu, aastatega on paljudes süvenenud arusaam, keda peaks huvitama piirkondlik elukorraldus.