Hansenist Tammsaareni lugemiskett – Tammsaare looming on nagu võimas puu.
Jaan Viska
Muld ja mõte – need kaks on hävimatud ja igavesed.
Hansenist Tammsaareni projekti üritused on toimunud Albu Põhikoolis juba 15 aastat. Nüüdseks võistulugemise 15 sünnipäeva tähistamiseks kutsuti kõiki eestimaalasi ja väliseestlasi osa võtma II rahvusvahelisest lugemisketist kirjaniku sünni- ja surma-aastapäeva vahelisel perioodil (30.01 kuni 01.03). Kirjaniku loomingu väärtustamiseks oli vaja lugeda katkendeid ja see lugemine filmida ning veebis üles laadida või saata Albu põhikooli. Videoklippidest valmib film. Võistulugemise üritused on seotud Tammsaare sünnivalla Albuga ja Narvaga, kust sai Tammsaare küpsustunnistuse. Üleskutsest haarati kinni Vana-Vigalas, kus Rahvamaja juhataja Astra Põlma ja Raamatukogu juhataja Mare Ülemaante koos kutsekooli õpetaja Ene Rauaga pidasid vajalikuks osaleda rahvusvahelisel üritusel.
Küünlapäeval ja Tartu Rahu aastapäeval koguneti suurmehe mälestusüritusele Vana-Vigala rahvamajja. Tammsaarelt on pärit kõige ehedam eestluse definitsioon. Teame, et inimese olemus ei muutu, seda loetud katkendid kirjeldavad. Tammsaare tutvustamise algul tõendas õp.Raud 30. jaanuaril Estonias Rein Veidemanni öeldut. 30 jaanuar võiks olla riiklik tähtpäev – Tammsaare päev. See oleks päev pühendumisega kirjanduskultuurile ja Eesti riigile. Enne kui asuda loomingu juurde, Ene Raud peatus Tammsaare eluloolistel faktidel. Peeter ja Ann Hanseni sündis 10 last elavatena, öeldakse, et samapalju on vankrirattal kodaraid. Väike-Maarja Kihelkonnakoolis Jakob Tamme eeskujul hakkas luuletusi kirjutama. Tamme õpetusi jagas kirjutistes oma elu lõpuni. Tartusse õppima minek oli murranguline, sest maapoisist sai linnapoiss. 1903 .a. sooritas Narvas edukalt gümnaasiumieksamid. Tartu Ülikool jäi tervise probleemide tõttu lõpetamata, sest oli vahepeal tuberkuloosi haigestunud. Arstide soovitusel sõitis Kaukaasiasse tervist parandama. Seal kirjutas ühe tuntuma miniatuuri „Poiss ja liblikas“, mille kandsid rahvamajas ette Vana-Vigala põhikooli õpilased Kärolin Kikas ja Joonas Asumets. Oluliseks teoseks võib pidada Raua soovitusel õpilastele „Tähtis päev“, õpetliku sisu poolest. Loomingust on kõige enam tähelepanu 5 köitelisel romaanisarjal, mis kujutab võitlust maa, Jumala, iseenda ja oma eluõnnega – leppimist ja alistumist. „Tõde ja Õigus „ I osa lõpu esitas Ants Pütsepp. Sõnakehva romaani näite esitasid Riina Asumets ja Roland Saar. Tabav lugu „Mood“ , kus kirjeldaks moe võimu ja seda, kui palju mood dikteerib ja paneb lollusi tegema, esitajaks Astra Põlma. Kokkuvõtvalt, võimalikult kerge vaevaga tahetakse jõuda haljale oksale, maksku, mis maksab. Kuulsime Mare Ülemaanteelt „Truudus.“ Kommentaariks saab öelda, ilma truuduseta ei saa olla perekonda, ühiskonda ja riiki, isegi mitte röövjõuku. Usaldus tekib siis, kui asjaosalised oma lubadustele ja kohustustele truud on. Päris tuttav teema tänapäeval. Lugemisketi Lõpetas Aino Reemann oma looga „Lehm, laps ja inimene“. Lugu algab tšehhi kirjaniku öelduga, tahaks olla Inglismaal laps või lehm, nii eelistatud on nad mõlemad. Aktuaalne probleem seetõttu, et Euroopas räägitakse ikka rohkem lapse iseseisvusest ja tema vabast arengust, aga samal ajal peetakse vajalikuks, et täiskasvanust saaks ühiskonnaloom, kel puudub iseseisvus. Näited elust, kus väärtusskaalal esikohal mugavus ja heaolu, inimestel meeldib end teostada tarbimispeol, unustada, et inimelu tõelised väärtused sünnivad töös, loomingus ja pingutuses. Üks tõeline väärtuste hoidja ja levitaja Tammsaare mail oli Albu vallavanem Kalju Kertsmik – piirkonna Vaimuna, keda teadis vähemalt Eesti kultuurieliit. Toreda sõnumiga lõpetamine, mis näitab, et inimloomus pole viimase saja aasta jooksul oluliselt muutunud. Esitatud materjal rahvamajas jäi ärasaatmist ootama. Seejärel kogunesime ühispildile, et panna allkirjaks tammsaarlased; istusime kohvi- ja teelauas, et panna punkt lugemisketile Hansenist Tammsaareni ning veel kohvilauas mõtiskleda elu põhiväärtuste üle ning kuidas läheb Vigalal ühisvallas. Sel päeval olid veel meeles president Kersti Kaljulaidi öeldu Estonia teatris. Lugege Tammsaaret, noored, aga lugege! Seal on uskumatult hästi kõnetavat materjali igale põlvkonnale, keda vaevavad elu igavesed mured – noorena ilusamad, vanemana üha rohkem vaevadega põimitult. Tore on kirjutada päeva lõppu, Tammsaare kohtumine Ants Laikmaaga tema sõpruskonnas. Anton kirjutas: meist aastate poolest vanem (vahe 10 a.) tegi nii hoogsalt jooksumängu ja kirjanik sõnas „ Näete, kuidas kunst teeb nooreks“. Kunst teeb ikka nooreks. Vana-Vigala poolelt on astutud samm suure sõnameistri loomingu tutvustamisel ja olla osaline Euroopa kultuuripärandi aastas. Kohtumiseni Tammsaarepäeval 30. Jaanuaril. Jaan Viska