Vigala-Vanamõisa

VIGALA-VANAMÕISA küla asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, kuni 2017.a. Vigala vallas, Velise jõe parempoolsel kaldal. Küla läbib Jädivere-Silla maantee. Naabriteks on Sääla, Vaguja, Araste, Oese, Tõnumaa , üle jõe Kesu külad. 2018.a. seisuga on külas 46 elaniku + veel suvilates käijad.

Vanemad teated 1512 aastast, Wannamoysse 1594, Wannamoyse 1630, Wannamois 1726, Wanamois 1798, kuni 2017 Vanamõisa. Vanade juttude järgi asus siin XVI sajandi paiku karjamõis, mis olnud Vana-Vigala parunite pidada. Häärber asunud Mardi pere kohal, kuhu nüüd on ehitatud elamu. Räägitakse, et mõisa häärber libisenud jõe kaldaga koos jõe poole ja varisenud. Mõisa häärberit uuesti üles ei ehitatud. Nii tekkinud vana mõisa asemel Vanamõisa küla. Kuna karjamõisa maad asunud kahel pool jõge, siis ülekäik jõel oli Hansu talu juures. Paekivist laotud teed on praegugi tunda. Vanamõisa küla kogunemiskoht olnud Peru talu juures. Nagu nimi, nii ka küla piirid on muutunud. Küla on räsinud sõjad, röövretked, näljad, katkud, taudid. 1710.a. katk surmas terve küla täielikult. Küla taastati Vigala ja kaugemalt (Viljandimaa, Tartumaa) ümber asustatud elanikega. Esimene kaubapood Vigalas avati Lõo külas Peru renditalu maa peal. Vana-Vigala mõisas, 1841.a. avatud Tütarlaste kool toodi Peru talu juurde (sealt nimi Peru kool) 1853.a. Hiljem muudeti kool segakooliks. Oese kooli (lammutati 1889.a.) ületoomisega ehitati Peru koolile juurdeehitis 1889-1890. Kuna koolipere suurenemisega jäi kool kitsaks, lammutati vana ja ehitati suurem hoone. Ehituse lõppjärgus 1903.a. põles maja maha. Uuesti ehitati samale kohale koolimaja. 1906.a. jaanuaris tahtis karistussalk koolimaja maha põletada, kuna seal oli peetud mässumeelseid koosolekuid. Pastor M. v Buschi eestkostel jäi põletamata. Aastatega ehitati koolimaja veel suuremaks kuni 1911.a. põles hoone maha. Kool toodi ajutiselt vallamajja (ehitatud 1887).
Uus Peru kool ehitati 1912.a. vallamaja lähedusse magasiaida (ehitatud 1885) kõrvale Tõnumaa külasse. 1926.a. põlengus hävines koolimaja ja veel üheksa suurt hoonet. Järgmine Peru koolimaja ehitati Poltsi männikus asuvale krundile. Siia püstitati avar kahekorruseline puumaja, see oli Eesti suurim puit koolimaja, nõndanimetatud Vigala pilvelõhkuja. Maja õnnistati 22. septembril 1929.a. Kooli juurde istutati president K. Pätsi auks tamm 25. mail 1938.a.(tamm hävinenud). 2. märtsil 1969.a. põles hoone maha ja jäi taastamata, see oli Peru koolimajade neljas põlemine. Pärast koolimaja põlengut sai koolimajaks ümberehitatud vallamaja. Rahvamaja kasutati tütarlaste internaadina ja saali võimlana. 1972.a. kevadel lõpetas Peru kooli viimane lend. Sõjaajal, 1944.a. juulis, oli koolimajas saksa armee haigla.
Kuna Vigala on kuulus oma turbaalade poolest asub küla piirides Tõnumaa raba. Turvast on kasutatud sajandeid kütte materjalina. Hetkel on erakätes ja toimub freesturba tootmine, üks suuremaid tööandjaid.

Külas asub Annuse kalmistu, mille asutas talu omanik Jaan Nelling 1925.a. See on pere kalmistu, kabelit ei ole püstitatud.
Vigala-Vanamõisa küla oli 1977-1996 liidetud Tõnumaa külaga, sealt ka sõbralikud suhted.
Alates 2008.a. valiti kahe küla külavanemaks Malle Kivi, kes ise elab ka selles külas. Alates 2017.a. on külavanemaks Tiit Roosi, elab Tõnumaa külas. Vigala-Vanamõisa ja Tõnumaa on külad, mis tegutsevad koos. Ühistegevust vaadake Tõnumaa küla lehelt.
Allikad:
M.Aitsam „Vigala kihelkonna ajalugu“

H. Rokk „Meie kodu-uurija nr.4“
Eesti kohanimede raamat
Külarahvas
Pildid: Priit Määltsemees Facebook „Vanu pilte Kesk-Vigalast …“,

Anneli Ülemaante- Niitmise võistlus Kesk-Vigalas 25.06.16, Tõnumaa raba.