M.J.Eisen 160

Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal.

M.J. Eisen Meenutusõhtu Oesel Matthias Johann Eiseni sünnikodus.

Jaan Viska
28. Septembril möödus tema sünnist 160 aastat. Ürituse organiseerijaks, lugude vestjaks õpetaja Ene Raud. Esiteks meenutati, Matthias oli pere ainuke laps, mänguseltsilised puudusid, siis pakkus talle rõõmu isa koolilaste sekka pugeda. Luuletuse koolist – Juku õigekirjutusega kimbus – esitajaks õpilane
Lauri Vana-Vigala Tehnika- ja teeninduskoolist.

Sel päeval süttisid küünlad Oesel, Eiseni sünnipaigas, Vigala surnuais tema vanemate Jaan ja Anni haudadel ning Tartus Raadi kalmistul. Meenutada oli palju, sest Eisen oli Eesti üksproduktiivsemaid folkloristist kirjanikke ligikaudu 250 teosega, alustas 12 aastaselt mõistatuste kogumisega- kirjutamisega. Stiilne väljendusviis sai alguse külakoolist. Kirjutamine on talle haiguseks saanud, nii on Eisen iseloomustanud oma tegevust kirjutamisel.
Õppis mitmes koolis Lihulas, Haapsalus ja Pärnus ning lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Helsingi Ülikoolilt sai audoktori tiitli, hinnati varem, kui Tartu Ülikoolist saadud tiitliga. Vigala inimeste jaoks on tähtsamad muistendid „Esivanemate varandus“; „ Eesti vanasõnad“ , mida oleme kasutanud kalendri
lehekülgedel. Tegeles karskusliikumisega ja soovitas Nuustaku nimetada Otepääks. Kokkusaamisel Oese külavanem Salme Jeeser pakkus kaasavõetud korvist õunu ja kommi. Hillar Aiaots meenutas Eisenile 1987 aastal mälestusmärgi püstitamist. Kena oli jäädvustada huvilised pildile; hea kui meie külades on alles pärandkultuurikandjad, sädeinimesed. Koju minekul tõdesime, et vaimseks eliidiks kujunemisel tuleb hinnata aegade tarkust ja loomulikult eelkõige kutsuda õpilasi oma küla, valda, maakonda paremini tundma.
Meenutasime üht Vigalast pärit Suurkuju – M.J.Eisenit Eesti ärkamisajast. Hea on kuuluda huviliste ringi Vigala külaliikumises. Kordaksin õpilase öeldut mälestusmärgi juures –

Meie Juku sõjamees, igapäev ta võitleb,

ei ta võitle mõõgaga, sulega ta heitleb.

Enne veel kui aru saab, vaenlane ju reas,

vahib ilma kartmata oma meeste seas.

Jukul küllalt tegemist vaenlast eemal hoida.

Ega enne sõitmist teel parem aeg ei koida. (1905)

Lõpetaksin lausega Eisenilt – Paberivalge on kannatlik ja ilusad sõnad ei söö leiba.

Add a Comment

Your email address will not be published.