Loodusemees viis retkele puude juurde Vigala mõisa- ja Hirvepargis

Jaan Viska kirjutab Henrik Relve poolt juhitud loodusretkest Vigalas.

 

Augusti esimesel nädalavahetusel oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi, millest osa saada: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ning kolmandana MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest lähemalt.

Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“ (vt lähemalt infokastist). Esimesena oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve, kelle juhtimisel tegime ringkäigu Vana-Vigala mõisapargis ja Hirvepargis. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist.

Teame, et tänane asjade maailm viib meid kaugemale loodusest. Oleks kena, kui meil oleks lähedasem suhe loodusega, samuti lähedaste inimeste ja oma juurtega. Kuuleb aga hoopis teistsuguseid väljendeid, otsitakse oma juuri, lahkutakse ei tea kuhu.

Vigala juurte teemat sobib jätkata. Laululava juures kõrgendikul kasvab pärnade grupp (10 tk). Need ei ole sinna istutatud, vaid kasvanud kännuvõrsetest, seega võib öelda, et juur on vähemalt kordi vanem. Vana-Vigala mõisapark võtab enda alla 17 hektarit ja Hirvepark 72 hektarit. Mõisapargi põhjapiiril kulgeb näljamüür, väljapool müüri asub tammepark, kuhu alustati puude istutamist 1983. aastal.

Pargis oli esimene peatus toominga juures, mida saab määrata ka kinnisilmi – toominga hais on vastik. On öeldud, et vanakurat käis asjal. Hobune ei pidanud toominga oksaga heina sööma, kodus saab toominga oksa maassepanekuga mutte peletada.

Niimoodi järgnes üks peatus teisele, küll hõbehaava, jalaka, künnapuu, pärna, tammede ja lehiste juures. Võrdlesime jalaka ja künnapuu lehti. Nägime puul väävliseent, mis on väga kiire puidu lagundaja. Vaatlesime pärnasid. Pärn annab suvele meeldivat aroomi.

Relve arvates pidavat eriliselt püha koht olema kalmistu väravast vasakule jääv ala. Retke ajal hakkas sadama, seda peeti Eesti oludes päris loomulikuks, kui võrrelda Lõuna-Euroopas valitseva neljakümnekraadise palavusega.

Edasine teekond viis Hirveparki, mida Relve oli külastanud 1967. aastal pärast augustikuu tormi. 1795. aastal Hirveparki istutatud vene ja euroopa lehised on ühed vanimad metsakultuurid. Kivi-Vigala ja Teenuse poolt suunduvad mõisasüdamesse lehisealleed. Hirvepargis võtsid meid vastu sihvakad sanglepad, mis olevat mööbli valmistamisel vaese mehe mahagon. Pikniku käigus oli võimalik vestelda, küsida ühtteist looduse kohta.

Hirvepargi loodusretkel määrati lehise kõrguseks 32,5 meetrit (Eesti kõrgeim on Põlvamaa kuusk – 48,6 meetrit). Pärna ümbermõõduks saime 4,54 meetrit. Võib-olla on see Hirvepargi jämedaim puu. Kõige jämedam Vigala-kandi puu on Kivi-Vigalas paisu kaldal kasvav saar.

Kui tahame inimpõlvi kestvaks puuks midagi kasvama panna, siis selleks olgu ebatsuuga. Saime teada, miks pihlakas kasvab nähtaval kohal – sest linnud tahavad seal puhata.

Retke sisukad, paljude näidetega tunnid möödusid märkamatult. Tänati Hendrik Relvet meid Vigala puude juurde viimast. Siia suurepärasesse looduskeskkonda tasub alati tulla.

Relve sõnas kokkuvõtvalt: „Vana-Vigala on suurte puude erakordne kasvupaik. Mõisapargis leidub mitmeid lehtpuu liike, mis üllatavad oma jämeduse ja kõrgusega. Kuid kõikidest puudest tähelepanuväärseimad on lehised. Hirvepark on kogu Eesti metsandusloo seisukohalt märgiline koht,
sest siia rajati teadaolevalt esimene lehisekultuur Eestis üldse. Mõned tol ajal istutatud võimsad lehised on Hirvepargis tänini alles. Ka mõisapargis leidub lehisehiidusid, millesarnaseid ei kohta mujal Eestis.“

Kõlama jäi, et rohkem peaks hindama ja tutvustama esivanemate loodut. Olgem osalised oma pärandkultuuris! Huvitava päeva organiseerisid Maie Üürike ja Helbe Kliss.

Jaan Viska

 

Rohelisem elu Vana-Vigalas

MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projekt „Rohelisem elu Vana-Vigalas“ sai KIKi keskkonnateadlikkuse programmi raames 50% toetust. Projekti peaeesmärgiks on kavandatud tegevuste abil tõsta kogukonna liikmete keskkonnateadlikkust ja kujundada keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi. Ettevõtmiste raames räägitakse loodusrikkuste kaitsest ja Eesti looduse väärtustamisest, kaasates selleks tuntud ja tunnustatud asjatundjad. Kavandatud tegevused toimuvad augustist novembrini.
• Retk Vana-Vigala mõisaparki ja Hirveparki koos Hendrik Relvega.
• Õppepäev Puhta vee teemapargis Lääne-Virumaal Tamsalus Järsi külas. Siis külastatakse ka teraapilist Meelteaeda, kus on võimalik rakendada oma viite meelt.
• Kohtumine loodus- ja metsandusajakirjaniku Viio Aitsamiga, kes annab ülevaate erametsade olukorrast, nende muredest ja rõõmudest.
• Õpituba „Taimedega trükkimine”. Juhendab Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Vigala juurtega Liina VeskimägiIliste.
• Loodusfilmide õhtu, mida juhib tuntud filmitegija Riho Västrik.
• Kohtumine zooloog Tiit Maraniga, kes on pikka aega töötanud Tallinna Loomaaias teadurina ja nüüd on loomaaia direktor. Maranit tuntakse Euroopa naaritsa päästjana. Ta on uurinud naaritsa bioloogiat ning naaritsaisendite saatust Eestis.

Add a Comment

Your email address will not be published.