MTÜ “Jätkusuutlik Vana-Vigala” käis puhta vee teemapargis

Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osasaama

JAAN VISKA

Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse – meie arukus on need üles leida; seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt. Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt, varem paljuski meenutati 1967 aastal peamiselt Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal möllanud augustikuu tormi.

Teel Lääne-Virumaale nägime tee äärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames; teel Maie Üürike tegi osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga. Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt; puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse siin on puhta vee kodu. Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938 aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996 aastast kuulub eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Lääne-Viru ja Järvamaa piirimaile rajatud park hõlmab 90 hektarit. Teemapark on haruldane mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis. Veepark karstialale on haruldane lähenemisviis vee väärtustamisele. Eestvedaja rolli veab Ökokratt juhatuse liige Priit Adler. Arendaja soovib tutvustada puhta vee teket ning selgitada kuidas sõltub veest elu. Kohtumine 764 aastases külas leidis aset tuulegeneraatori all 120 meetri kõrgusel merepinnast. Sel päeval tuulest puudust polnud. Varem oli PRIA rahastanud Eesti Energiast sõltumatu päikese- Ja tuuleenergial toimuvat elektrivarustust (üksikus maakohas õige lahendus). Keldri taga olid 60 päikesepaneeli 60 kraadise nurga all, niiviisi langeb lumi talvel paneelidelt. Päikeseenergiat koguti keldris asuvatesse geelakudesse. Elektrikaablit on paigaldatud 3000 meetrit. Jalutasime metsapargi teedel, vaatasime korrastatud stende õppematerjaliga ja QR koodiga kontrollposte. Nägime milliseid võimalusi pakub pärandkultuuri objekt metsapark: nimetan ligi 200 aastast kaske paksu korbaga, seelikuga pärna, lohukivi, 49 setimeetrise läbimõõduga pihlakat. Pargis saime välja öelda Relve poolt Vigalas nähtud: ühes grupis kasvavad pärnad on sirgunud kännuvõsudest. Imetlesime maakividest kerkivat uut õppehoonet. Jõudsime Meelteaeda. Teame, kui vajalik on aed südame tegevuse, hinge ja vaimu korrashoidmisel. Saime oma viite meelt rakendada: nägemine, aiailu; kuulmine, tuulekell oma pooltoonidega; haistmine ja maitsmine, maitsetaimed; kompimine, terrassid. Oma rühmapildi jäädvustasime ikkagi meelteaias. Jõudsime tutvuda mesilastega. Puhtatõulised Serbia mesilased ei ründa. Mesilaste tegevused ajas erinevad, algul koristaja, siis tootja, seejärel tööline, lõpuks valvur. Kui head on isamesilased: pole astelt. Mesilastarud asuvad juba koristust ootava rapsi põllu ääres Sealmail pidi hea läbisaamine põllupidaja ja mesiniku vahel olema. Jõudsime jälgida- imiteerida veeringkäiku; süüdata lõket telgis; kuulata perekonna ajalugu. Siinjuures ei saa nimetamata sellist nime nagu Ründo Mülts, kes koostas Võhmuta ja Järsi küla ajaloo. See 1991 sündinud noormees alustas vanavara kogumist 10 aastaselt, rajas Päinurme koduloomuuseumi, mille kohta öeldakse tema köitev elusus on muidu justkui jumalast unustatud piirkonnas. See on näide sellest, kui otsustav võib olla noorte roll. Teisalt saime osa ühe küla käekäigust, algab viidamajandusega, kultuuri- ja ajalooobjektid tähistud infotahvlitega. Muidugi eelkõige tuleb nad korda teha, aluseks arengukava ning külaelu edendamine saab olla elanike ja maaomanike koostöö. Enamik inimesi soovib näha kordumatut ja eripärast loodust ning eksponeeritud ajalugu. Selle nimel tasub tööd teha ja korrati, teenitud rahal on õige väärtus. Tänasime meiega koosveedetud aja ja ilusa õppepäeva eest Priit Adlerit. Uute kohtumisteni oli korraldajate Maie Üürikese ja Helbe Klissi soov. Koolinoored eelkõige, rääkimata vanematest, olete igati oodatud vee teemaparki, kus eelmisel aastal olnud ligi 6000 külastajat; sel aastal tõusvat 10000–i. Tänuga tehtut kirjeldamas Jaan Viska.

Add a Comment

Your email address will not be published.