Vigala rahvas avatud taludel

Jaan Viska kirjutab Vigala rahva väljasõidust, mis toimus 23. juulil 2017.

Avagem enam oma koduväravaid, et linlased saaks maale tulla.

Kolmandal üle-eestilisel avatud talude päeval pakkus loodus ühe ilusama päeva juulis. Talude ja ettevõtjate arv on aasta-aastalt suurenenud. Kuna Pärnumaa on üks aktiivsemaid võimalusi pakkuv avatud talude külastusel, siis Vigala 43 liikmelise reisirühmana haarasime võimalusest olla naabrite mail ja lõpetada ringsõit Tahkurannas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnipaigas ja kuulda monumendi valmimislugu, mis peamine raudkivid korjati sealt-samast Tahkuranna põldudelt samba valmistamiseks. Austust ja lugupidamist vääriv külastus presidendi vastu on inimlik Eesti Vabariigi 100-nda aasta künnisel. Kasvav huvi avatud talude vastu näitab, et eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast toidust. Teisalt maaelu minister Tamm on toonud strateegia koolikavasse, mille eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist. Siia võib lisada C.R. Jakobsoni öeldu: „ See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on „. Ringsõit hõlmas kuute talu, seega külastuskordi rühma peale 258, nii palju statistikat. Esimeseks vastuvõtjaks Reet Karukäpp Kilksamal. Perenaise elus üks ajalooline fakt, ta on sündinud 17. Juunil 1940, see on päev, mil Venemaa väed tungisid Eestisse. Enne Lõunat Eesti Vabariik, pärast lõunat hoopis teine riik. Reet Karukäppa on teadus alati paelunud, mil omandas doktorikraadi geoloogias. Meile tutvustab talu tagasisaamise lugu, keeruliseks tegi maaparandusetööd vanade rebasefarmimüüride vahel. Teisalt on maa seal vähe viljakas. Seepärast peab õigemaks kasvatada musta sõstart. Sel aastal kevadkülm rikkus hea saagi korjamise võimaluse. Mustsõstar on inimese tervisele hea. Marju kasvatab kolmel hektaril. Samas leiab, et alati pole kasulik marju kokkuostu viia, toodangut tuleks väärindada. Toota mahla, siirupit, veini. Seda ta teebki. Tööstuslik tootmine ei ole tema jaoks, temale meeldib ise asju teha ja uurida ning katsetada ligikaudu 40-e sordiga. Perenaine lausub, kel endal sõstraid pole, tasub ühendust võtta. Tori Siidritalu lugu. Karmo ja Veranika Haas asusid elama maale 2014 aastal, et rajada oma siidri- ja veinitalu. Kohapeal perenaine korraldab siidrite degusteerimist küünikohvikus, peremehega tegime ringkäigu 20-l hektaril viinamarja ja õunaaias, lõpuks peatusime tootmishoones, mis ümberehitatud laudast; laut olla kolhoosiajal moldaavlaste tehtud, kelle peamiseks tööriistaks kirves. Peremees on õppinud pookima, ise puid kasvatama ning jagab õpetusi teistele huvilistele. Loomulikult pere teeb kõike, alates ehitamisest, mahla tegemisest, pudelitesse villimisest ja etikettide pealepanekuni. Küünikohvik töötab kevadest oktoobrini. Pererahvas katsetab õunasiidriga, sest toit ja vein käivad käsikäes. Tore et õllepruulikodadele on lisaks tulnud siidrikojad. Meenus teinegi ütlemine „Üks maakoht ilma õunapuu ja lilleaiata on nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata. Jäi soovida edu noorele perele tema ettevõtmistes. Suure tee lähedalt leidsime järgmise külaliste kogunemiskoha Panga hobitalu. Talus saab tutvust teha küülikute, lammaste, kanadega, partidega, kalkunitega. Püüavad suure pere jaoks ise võimalusi luua. Väikeses tootmistalus töötavad õed Aulika ja Anne-Ly Olgo. Mäletame neid eelmise aasta Maahommikust, kus nad kirjeldavad elu kodukohas pärast seiklemisi Ameerikas. Kõigepealt oli see talu väga hea peatuskoht lastega peredele, sest lapsi huvitavad eelkõige loomad. Sel päeval oli pereliikmed ametis külalistele toidu pakkumisega. Olime õnnelikud, et seal peres oli hea lõunatada. Talu ümber ainult 5 hekatarit maad, lisaks eemalt paistsid vanad tootmishooned. Näidati rajatud vaarikaistandust, kus kevadkülm võttis saagi saamise võimaluse. Nüüd tuleb uusi paremaid võimalusi leida. Edasine teekond viis Tahkuranna, kasvava elanikkonnaga valda, mitmete ettevõtjate juurde. Peagi olime Pärnumaa Ahti Tedremäe Thormani sepipajas. Sepatööd tehakse 20 aastat. Rauataltsutamine mehele meeldib, ei ole läinud muudele avarustele. Tedremäe arvab, et kutsekooli õpilastel on väike praktikakogemus, ei saa tööga hakkama. Ootaks enamat. Riiulitel näeme mitmeid sepiseid, suveniire, sisustustarbeid, ehituses tooteid mitmetele ehitusprojektidele. On võimalik osta kingituseks meeneid. Isetegemine ja nupukus on hoidnud sepatöö nõutaval tasemel. Sepikojas oli võimalik rauda taguda, valmistada esimese tööna sepanaela. E-pood pakub käsitöömeistritele müügivõimalusi. Uulus mesinike kohtumine Maarika Puusepa pool. Tänapäeval on päris palju räägitud mürgitatud mesilastest, Pärnumaal pidid mesilastele korjeks head tingimused olema. Meeldiv tõdeda. Nägime mee tootmist, kuulsime lugusid meepõhistest toodetest, mesilasvahast – küünaldest. Saime mett maitsta, osta koduteele kaasa. Sealne mesinik hindab väga kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Mesilasperesid 130 ringis. Talvel tegeldakse vahaküünalde valmistamisega. Puusepp on iseõppija, mesindus on väga traditsiooniline eluala, pole jänni jäänud. Meetootmine on perele elatusallikas. Peavad „itaaliamesilasi“. Mesilasmürk aitab liigesevalude vastu, on soovitanud sõpradele. Meel on väga palju häid omadusi, kõlbab toiduks kui ka raviks ning lapsi tuleks harjutada mett sööma. Oluline on, et mesi oleks pärit saastamata loodusest, rabadest, metsadest. Selle eest tasub seista. Annan ühe retsepti: külmetuse korral riivitud küüslauk meega 1:1; võtta kolm korda päevas. Viimane ettevõte, mida külastame on Liha ja Suits, juhiks Tauno Värk. Lõuna-Euroopa lihalettidelt saadud head maitseelamused panid alguse Tahkuranna ettevõtmisele Laadi külas. Lihatoodetel võiks olla piirkondlik eripära. Toote valikust leiab kolme erineva lisandiga suitsuvorsti, sinkvorsti, Krakovi vorsti, suitsuliha, vinnutatud veiseliha. Nimetusi jätkub. Õue letil oli võimalik toodangut maitsta ja tasuta kohvi kõrvale juua, alles siis keldrisse minna kaupa tegema. Kinnitus teadmine, Igal juhul väärt ettevõtmine. Paar rida kohapealt. Tahkuranna vallas 9 küla, neist Laadis elab 400 inimest. Külas tegutseb 32 OÜ, 9 FIE ja 4 MTÜ. President Päts on pärit tegusast piirkonnast, praegu tuntumad Jõulumäe Tervisekeskus ja Lottemaa. Vigala rühma nimel tänan Pärnumaa ettevõtjaid toredate kohtumiste üle, päev kulges edukalt ja igas kohtumispaigas jätsime vastuvõtjatele Vigala tatratooteid, maitsvat teed ja Vigala kirjaniku Kaie Bergmanni raamatu. Uute kohtumisteni. Jaan Viska

Vaata ka fotod.