Torgo talu Vängla külas
Ka Jaan Viska oli 15. juulil Torgo talus ja vestles pidajatega.
Pildil Kristina Lupp (keskel) oma abilistega Part Pushaw ja Katrina Kollegaeva Torgo talu kohvikus.
Juba kolmandat aastat järjest Märjamaa vald korraldas kodukohvikute päeva. Seekordseks külastuspäevaks 15. Juuli. Lisaks Torgole osales Vigalast Vana-Vigala rahvamaja. Märkasin kodupaigas järsku alanud autode vuramist Kosejõe teel, kõigil ikka teekond juhatusviitade järgi Torgule. Kristina elab juba maakodus kolmandat aastat; kümme aastat tagasi lahkus oma sünnimaalt Kanadast, reisis maailmas ning nüüdseks on elanud 6 aastat Eestis. Rõõmu teeb, kui näed külas talvel akendes tulesid põlemas. Tavaliselt lahkutakse välismaale tööle, või käiakse suviti korraks maal. Torgo talus toimuv on imetlusväärne külaelus. Torgo sõna olen kasutanud mitmel korral, eelmisel aastal seoses Laikmaa juubeliga, mil ühel maalil Torgu Madis, nüüd pildil Part Ameerikast, kes on Laikmaast kirjutanud artikleid, Muhu käiguga saab lisada Arved Liitmäe Torgol elamist. Seda on hea tõdeda enne kohviku menüü juurde asumist. Pakuti lahke naeratuse saatel rebitud sealiha mitmete salatitega, valget kala marineeritud kapsaga. Veel võis süüa vegepirukat, juua ananassi õlut, arbuusi limonaadi, mehhiko kohvi. Mis meeldis, süüa sai portselannõudelt. Perenaine ütles, nii on kohasem ja vett jätkub pesemiseks. Toidud kandsid üldnimesid tacod. Seega toidu valmistamisel oli ametis rahvusvaheline seltskond. Reklaam tõi kohale üle saja huvilise maitsma Torgo talus tehtud. Kena ilm, ilus jõekallas, nägus koduõu, meeldiv seltskond, toredad kohtumised, maitsev toit olid selle kohvikute päeva märksõnad. Torgo perenaisel Kristinal mõtteid ja tegutsemislusti jätkub, võib öelda ta on külaellu hästi sulandunud. Kohvikute päeva Torgul tegi imeliseks huvitavad inimesed ja erilised maitsed. Jääb tänada tehtut.