Vigala kodukohvikud
Sel aastal toimus ka Vigalas selline asi, mida ma varem olin ainult Märjamaal näinud: vald kuulutas välja kodukohvikute päeva. Igaüks tohtis oma aias päris kohvik pidada, ilma igasuguse toiduameti kontrollita. Meie pere läks jalgrattamatkale…
Torgo talus sõime maitsvad taco’d ja jõime mehhiko kohvi. Perenaine Kristina ongi ametilt kokk. Ta kasvas üles Kanadas, aga elab nüüd juba 6 aastat Tallinnas. Iiris läks aardeid otsima ja leidisgi midagi. Sain tuttavaks 17-aastase Joosepiga, kes elab New Yorgis aga tuleb Vänglas suvitama. Kuigi talu asub tsivilisatsiooni ääremaal, oli meil raskusi lahkuda, sest rahvas tuli kogu aeg juurde.
Vana-Vigala rahvamaja kohvikus sõime kõhud veelkord täis, et aidata toole osta. Lapsed tegid suhkrutaignaga asju, mis olid söömiseks liiga iluad. Lõke süüdati, Mädžikud esinesid ja en passant peeti isegi talgud : nelja mehega läksime ja aitasime Hugol tassida riidekappi teisele korrusele.
Veel pilte saab näha siit.