Eelvalikuala
Ala 2
Valla põhjapiiril Lümandust loodes, Kasari jõe ja Kohatu Natura ala kõrval. Külad KSH järgi: Russalu, Lümandu.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 2 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - register11.11.2026
Registreeriti kogukonna koostatud protokoll 10. novembri Russalu aruteluõhtust.
Protokoll 7-1.5/3645
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 14
- Pindala
- 415,2 ha
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 700 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 5 elamualal
- Juurdepääs
- Nõgese, Terjatu, Posti ja Russalu-Ollilaane teed
- Liitumine
- Harku-Rehemäe õhuliin
neist 1 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 710 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| küla määramata | 2 | 1 | 1 | 4 | 710 m |
| Koluta küla | 1 | 3 | 3 | 7 | 840 m |
| Lehetu küla (Saue vald) | 1 | 4 | 3 | 8 | 960 m |
| Russalu küla | 3 | 9 | 12 | 24 | 980 m |
| Lümandu küla | · | 7 | 11 | 18 | 1,2 km |
| Purga küla | · | 1 | 6 | 7 | 1,9 km |
| Männiku küla | · | · | 12 | 12 | 2,1 km |
| Kohatu küla | · | · | 1 | 1 | 2,2 km |
| Nurme küla (Saue vald) | · | · | 1 | 1 | 3,0 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: Lehetu külakeskus (3,3 km), Infra Yoga School (4,4 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 16 riiklikku kultuurimälestist, neist 14 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Arheoloogiamälestis linnus (register nr 12111) asub eelvalikuala sees.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Teisi selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Linnus | Arheoloogiamälestis | 0 m | 50 m (üldreegel) | käsitletakse (ala 2 tingimus) |
| Kultusekivi | Arheoloogiamälestis | 1,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 1,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultuse- ja ohvrikivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Pärnamägi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Külmaallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme "Kabelimägi" | Arheoloogiamälestis | 2,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Russalu mõisa sild | Ehitismälestis | 2,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiiemägi / Tammemägi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,4 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Lümandu mõisa ait linnuse müüridega | Ehitismälestis | 2,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Lümandu mõisa peahoone | Ehitismälestis | 2,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 2,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 2,9 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 4,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 4,3 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Lümandu mõisa peahoone (2,7 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 2 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 32,8 km kraave ja peakraave. Alast voolab läbi Algemäe oja (ETAK-i järgi peakraav). Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 123,9 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Algemäe oja. KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Algemäe oja, Konnaveski. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Kasari Vardi jõest Vigala jõeni” (499 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2024. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veekogum „Ellamaa” (590 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veekogum „Konnaveski” (878 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sees veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe inventuuri järgi ei ole; kuni 1 km kaugusel on neid kokku umbes 28,3 ha.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Kohatu loodusala, ala piirist umbes 362 m.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on 8 registreeritud allikat, kuni 1 km kaugusel allikaid ei ole. Lähim on Külmaallikas (Lümandu Külmaallikas) umbes 1,8 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte paksuse kohta ei ole kuni 1 km kaugusel puuraugu ega paljandi andmeid.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi ei ole ala piirist kuni 1 km kaugusel ühtegi töötavat puurkaevu; kuni 3 km kaugusel on neid 17 (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 14 kaevu) sügavus tavaliselt 24–51 m, mediaan 29 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaloaga põhjaveehaardeid kuni 3 km kaugusel: Kohatu farmi pk umbes 2,9 km; Lehetu farm umbes 3 km.
keskkonnaregister, kiht KR_pohjaveehaare, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated
Selle ala lähedal Google Street View fotosid ei ole: lähimad kuus fotot on tehtud 2,7 kuni 3,6 km kauguselt lähimast stsenaariumi tuulikust ja neil jääb mets tuulikute ette. Seepärast ei ole ala kohta ühtki vaadet, kus maja ja tuulikud oleksid ühes kaadris. See ei tähenda, et tuulikud külast ei paistaks; lähemalt tehtud fotosid lihtsalt ei ole.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 750 m kaugusel 1 elu- või ühiskondlik hoone, umbes 710 m, millel ETAK andmetes aadressi ei ole. Kuni 1 km kaugusel on 7 ja kuni 3 km kaugusel 82 hoonet. Neist 9 on aadressi järgi Saue vallas (Lehetu ja Nurme küla).
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib KSH lisa 4 järgi olla ületatud 4 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 10 elamul (üle 30 minuti päevas).
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - amet
Ala sees on arheoloogiamälestis linnus (register nr 12111). Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal kirjutada seletuskirja tingimuse, et mälestise ja selle kaitsevööndi alale ei tohi tuulepargi rajatisi planeerida ning kaevetöödel laiemal alal tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku võimalusega. Vald vastas: „Võtame teadmiseks.” Augusti eelnõu ütleb: „Kinnismälestisele ega tema kaitsevööndisse ei tohi tuulikuid rajada”, ning nõuab lahenduse kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Ameti palutud laiemat keeldu (kõik tuulepargi rajatised, ka teed ja kaablid) selles sõnastuses ei ole; üldtingimus nõuab kaevetöödel leidude korral töö peatamist ja ameti teavitamist.
Arvamused D1, lk 14; Eelnõu ptk 5.1.5, lk 23; Eelnõu ptk 5.2.1, lk 40 - dokumendid
Eelnõu muud tingimused alale 2: anda täiendav hinnang mõjule väike-konnakotka elupaikadele ja põhjendada puhvri ulatust; inventeerida II ja III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad ja vältida nende kahjustamist; hinnata mõju Kohatu hoiualale ja loodusalale, kui alade 2 ja 4 vahele planeeritakse maakaabel; vältida võimalusel väärtuslikku põllumajandusmaad; säilitada pärandkultuuriobjektid ja arvestada metsa vääriselupaikadega. Maakate on 99,0% puittaimestik. KSH tabeli 15 järgi kattub ala koostatava üldplaneeringu rohevõrgustiku koridoriga nr 26 ja tuumalaga nr 2; sama tabeli read on osalt nihkes.
Eelnõu ptk 5.2.1, lk 39-40; KSH tabel 2, lk 25; KSH tabel 15, lk 100-101 - dokumendid
Ala oli lähteseisukohtades 702,3 ha ja on nüüd 415,2 ha. KSH tabeli 1 järgi lõigati välja 500 m puhver Kasari jõe kaldast, 1,7 km puhver väike-konnakotka pesast, 3 km puhver must-toonekure pesast ja 1 km puhver elamust. Kõrval olnud alast 2c arendaja loobus.
KSH tabel 1, lk 11 - dokumendid
KSH tekst ütleb, et eluhooned jäävad vähemalt 750 m kaugusele. Sama peatüki tabelis on alal 2 lähim hoone 700 m. Tabel 1 nimetab ala kärpimise põhjusena 1 km puhvrit elamust.
KSH ptk 4.11, lk 53; KSH tabel 1, lk 11 - amet
KSH ütleb, et must-toonekure 3 km kodupaik jäeti alast välja. Keskkonnaamet ütleb, et alad 2 ja 4 jäävad täies ulatuses Kohatu ja Rangu must-toonekure elupaikadest lähtuva tsooni 1 sisse, kuigi need elupaigad on pikalt asustamata.
KSH ptk 7.1, lk 89; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9b, lk 3 - dokumendid
Väike-konnakotka puhver on 1,7–2 km, soovitus on 2 km. KSH tunnistab, et ala põhjaosa tsoneering selgub alles lisauuringu järel ja detailse uuringu ala oli väiksem kui tuuleala.
KSH ptk 7.1, lk 89; Lisa 2 tabel 1, lk 2 - elanike väide
Elanik väidab, et ala lõikab Kohatu loodusala pooleks. Vald vastab, et ala ainult piirneb sellega.
Arvamused D1, lk 84; Arvamused D1, lk 85
Küsimused vallale ja arendajale
- Mis hoone on ala piirist umbes 710 m kaugusel ja kas seal elatakse?
- Kas Saue valla Lehetu ja Nurme küla omanikke on kaasatud samamoodi nagu Märjamaa valla omanikke?
- Miks keelab eelnõu linnuse kaitsevööndis ainult tuulikud, mitte kõik tuulepargi rajatised, nagu Muinsuskaitseamet palus?
- Mis jääb alast alles, kui väike-konnakotka lisauuring põhjaosa välistab?
- Kuidas mahub 14 tuulikut alale, kus asub ka arheoloogiamälestis linnus (reg 12111) koos kaitsevööndiga?
- Kas alal olevat riigimaa vääriselupaika VEP 206716 saab teede ja kaablitega vältida?
- Kas 2. ja 4. ala vaheline maakaabel läbib Kohatu lamminiite?