Eelvalikuala
Ala 8
Vana-Vigalast loodes, valla lääneosas Käntu-Kastja linnuala lähedal. Külad KSH järgi: Läti, Teenuse, Vana-Vigala.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 8 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 14
- Pindala
- 381,1 ha (lähteseisukohtades 671,9 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 750 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 12 elamualal
- Juurdepääs
- Silla-Jädivere tee
- Liitumine
- Kullamaa alajaam
- Linnu-uuring
- Eesti Ornitoloogiaühing
- Arutelu
- 9.11.2026 Vana-Vigala rahvamajas
neist 3 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 720 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Teenuse küla | 4 | 27 | 22 | 53 | 720 m |
| Vana-Vigala küla | 8 | 39 | 24 | 71 | 740 m |
| Läti küla | 5 | 13 | 14 | 32 | 870 m |
| Kastja küla (Lääne-Nigula vald) | · | 3 | 1 | 4 | 1,6 km |
| Urevere küla | · | · | 2 | 2 | 2,4 km |
| Tolli küla | · | · | 3 | 3 | 2,5 km |
| Tiduvere küla | · | · | 5 | 5 | 2,7 km |
| Paljasmaa küla | · | · | 1 | 1 | 2,8 km |
| Vängla küla | · | · | 1 | 1 | 3,0 km |
Asutused kuni 3 km kaugusel: Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoht (1,7 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (1,7 km), Raplamaa Rakendusliku Kolledži Vana-Vigala õppekoha spordisaalid (1,7 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (1,7 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (1,7 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (1,8 km), Vana-Vigala Põhikool (1,8 km), Vana-Vigala Põhikooli kinosaal-võimla (1,8 km), Vana-Vigala Lasteaed (1,8 km), Vana-Vigala Põhikool (1,9 km), Teenuse haruraamatukogu (1,9 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (1,9 km), Vana-Vigala Põhikool (2,0 km), Raplamaa Rakenduslik Kolledž (2,0 km), Fie Mati Viin Autokool (2,0 km), OÜ Raivo (2,1 km), Vana-Vigala staadion (2,3 km), Vana-Vigala (2,5 km). Lähimad kaugemal: Vana-Vigala avatud noortekeskus (3,1 km), Vana-Vigala Rahvamaja (3,1 km), Vana-Vigala raamatukogu (3,1 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on lehe koostaja arvutus. Tuulikukohad on võetud KSH lisa 4 jooniselt 1 (esialgne paigutus): 11 kohta on joonisel näha, 3 on sildi all ja nende koht on hinnatud. KSH arvudest erinevad need peamiselt seetõttu, et siin ei ole metsa varjavat mõju arvestatud. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 11 riiklikku kultuurimälestist, kõik kuni 3 km kaugusel ala piirist. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5), välja arvatud Vana-Vigala mõisa park, mida käsitletakse looduskaitsealuse pargina. Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Vana-Vigala mõisa park ja alleed | Ehitismälestis | 820 m | 50 m | ainult looduskaitsealuse pargina |
| Vana-Vigala mõisa viinavabrik | Ehitismälestis | 1,4 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vana-Vigala mõisa ait | Ehitismälestis | 1,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vana-Vigala mõisa kelder | Ehitismälestis | 1,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Teenuse mõisa park | Ehitismälestis | 1,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vana-Vigala mõisa valitsejamaja | Ehitismälestis | 1,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vana-Vigala mõisa peahoone | Ehitismälestis | 1,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Teenuse mõisa peahoone | Ehitismälestis | 1,9 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Teenuse mõisa ait-kuivati | Ehitismälestis | 2,0 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vana-Vigala mõisa kalmistu | Ajaloomälestis | 2,3 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiienukk | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Vana-Vigala ja Teenuse mõis on ala 8 piirist alla 2 km kaugusel. 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6 - dokumendid
Vana-Vigala mõisa park on ehitismälestis. Kui juurdepääsutee või maakaabel viiakse läbi pargi või selle 50 m kaitsevööndi, on selleks sõltuvalt tööst vaja Muinsuskaitseameti luba, kooskõlastust või tööde teatist, lisaks looduskaitselisele nõusolekule.
Muinsuskaitseseadus § 52, § 58; KSH ptk 7.5, lk 109
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 8 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 42,8 km kraave ja peakraave. Lähim jõgi või oja on ala piirist 917 m kaugusel. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 179,8 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Kasari_2, Luiste, Õeruma, Liivi_2. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni” (917 m kaugusel): seisund kesine, hinnang 2024. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe ala sees ega kuni 1 km kaugusel inventuuri järgi ei ole.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Pilkuse loodusala, ala piirist umbes 879 m.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel registreeritud allikaid ei ole. Lähim on nimetu allikas umbes 6,9 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: 4 aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 8–49 m (mediaan 41,8 m).
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 5 ja kuni 3 km kaugusel 47 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 33 kaevu) sügavus tavaliselt 32–54 m, mediaan 43 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 2 puurkaevu sanitaarkaitseala ja 4 puurkaevu hooldusala.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaloaga põhjaveehaardeid kuni 3 km kaugusel: Vana-Vigala kool umbes 2 km; Teenuse as pk umbes 2,2 km.
keskkonnaregister, kiht KR_pohjaveehaare, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13 - loendus
Kuni 1 km kaugusel on pinnakate puuraukude andmetel kohati väga paks: kolmes puurkaevus 38,5–49 m, ühes 8 m. Kui paks pinnakate on savine või moreenne, on aluspõhja põhjavesi pinnalt paremini kaitstud; pinnakatte koostise kohta ala 8 juures andmeid ei ole ja andmepunkte on vähe.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap, päring 14.11.2026
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 14 tuulikut KSH lisa 4 joonise 1 esialgsetes kohtades, mis on jooniselt ligikaudu maha võetud (11 jooniselt, 3 sildi alt hinnatud), torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Eelnõu tuulikute kohti ei määra ja arendaja lõplik paigutus võib olla teistsugune.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
Lehe koostaja mõõtmised
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 750 m kaugusel 3, kuni 1 km kaugusel 17 ja kuni 3 km kaugusel 172 elu- või ühiskondlikku hoonet. Lähimad on Teenuse külas umbes 720 m ja Vana-Vigala külas umbes 740 m. KSH nimetab lähimaks kauguseks 750 m. Ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m, seega on vahe mõõtmistäpsuse piiril, kuid 750 m varu sisuliselt puudub.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - arvutus
Kuni 3 km vööndisse jäävad Vana-Vigala põhikool, lasteaed ja Raplamaa Rakendusliku Kolledži õppehooned, kõik 1,7 kuni 2,0 km kaugusel ala piirist, ning Teenuse haruraamatukogu 1,9 km. Neli vööndi hoonet on Lääne-Nigula vallas Kastja külas.
Maa- ja Ruumiameti huvipunktid ja ETAK hooned - arvutus
Selle lehe varjutusarvutuses on soovituslik piir 8 tundi aastas ületatud hinnanguliselt 24 hoonel ja 30 minutit päevas 22 hoonel. KSH lisa 4 annab 15 ja 19 elamut. Vahe põhjused: lehe arvutus ei arvesta metsa varjavat mõju, kolme tuuliku koht on hinnatud ja hoonete hulka on loetud ka ühiskondlikud hooned.
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37; lehe koostaja arvutus
Kohtumine 9. novembril 2026
- register
Vald nimetas 9. novembri õhtut Vana-Vigala rahvamajas täiendavaks piirkondlikuks kohtumiseks, kus ala 8 elanikud ja maaomanikud said arendajatelt teavet ja esitasid küsimusi. Lahenduse põhjendatus ja keskkonnamõju kuuluvad valla sõnul planeeringu avalikule arutelule.
Valla kiri 03.11.2026 - register
Kutsed saadeti 28.10.2026 omanikele, kelle kinnistu on eelvalikualal või kuni 3 km kaugusel selle piirist.
Valla vastus 28.10.2026 - dokumendid
Eelvalikuala ei ole lõplik otsus tuulikute rajamise ega täpse paiknemise kohta. Tuulikute võimalikud kohad esitatakse II etapis.
Eelnõu, lk 13; Valla kiri 03.11.2026 - dokumendid
Ala on kahanenud 671,9 ha-lt 381,1 ha-le, põhjus on detailne linnu-uuring. 14 tuuliku korral jääb tuuliku kohta umbes 27 ha.
KSH tabel 1, lk 12
Elanike jaoks
- dokumendid
Eelnõu soovitab tuuliku vähemalt 1 km kaugusele elamust. 750 m on lubatud ainult omaniku kirjaliku nõusolekuga ja kui müranormid on täidetud. Ala 8 on nende alade hulgas, kus üksikud hooned jäävad lähemale kui 1 km.
Eelnõu ptk 1, lk 5; Eelnõu ptk 4, lk 14; Eelnõu ptk 5.1.2, lk 20 - dokumendid
Elamualal on tööstusmüra sihtväärtus öösel (23 kuni 7) 40 dB ja päeval 50 dB, piirväärtus öösel 45 dB ja päeval 60 dB. Tuulikud töötavad ööpäev läbi, seega on määrav öine norm. Normid kehtivad perioodi keskmisena ja nende täitmine ei tähenda, et tuulikut pole kuulda.
Keskkonnaministri määrus nr 71 lisa 1; KSH lisa 4 ptk 3, lk 7-8 - dokumendid
106,9 dB tuulikutega on öine 40 dB sihtväärtus ületatud või võib ületuda 12 elamualal. 104 dB tuulikutega on see täidetud. KSH nimetab 104 dB vaikseimate mudelite või piiratud töörežiimi tasemeks. Hinnang eeldab, et kõik 14 tuulikut on rajatud, ja lisa 4 nimetab seda halvimaks stsenaariumiks.
KSH tabel 17, lk 115; KSH ptk 7.9, lk 113; KSH lisa 4, lk 5; KSH lisa 4 mürakaart, lk 14; KSH lisa 4 mürakaart, lk 15 - dokumendid
Eelnõu nõuab 40 dB. Vald võib lähtuda 45 dB-st ülekaaluka avaliku huvi korral. Kõrgem tase võib olla põhjendatud ka siis, kui elamu omanikuga on sõlmitud talumisservituut. Lisa 4 järgi saab vald olemasolevate elamute juures rakendada ka 45 dB, koostaja soovitab 40 dB. Seaduse järgi, mille muudatus jõustus 20.04.2026, kohaldatakse sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja sihtväärtus ei ole alal ületatud.
Eelnõu ptk 5.1.3, lk 21; KSH lisa 4, lk 7; Atmosfääriõhu kaitse seadus § 56 lg 2¹, 2³ - dokumendid
Atmosfääriõhu kaitse seadus lubab korraldajal lähtuda piirväärtusest, kui ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi, kuid ei määratle seda. Energiamajanduse korralduse seaduse järgi eeldatakse ülekaalukat avalikku huvi maismaa tuuleenergia tegevusloa menetluses, kui ehitis on väljaspool Natura ala ja püsielupaika ning ebasoodne mõju Natura alale on välistatud. See eeldus puudutab Natura, vee ja liigikaitse erandeid, mitte müranormi valikut. Vald ütleb, et avalik huvi hõlmab ka elanike tervist, elukeskkonda, loodust ja maastikke.
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 56 lg 2³; Energiamajanduse korralduse seadus § 32¹¹; Valla vastus 7-1.5/1600-2, lk 1 - dokumendid
Varjutuse 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas on ületatud kõigil hinnatud aladel, kuid hinnang on indikatiivne. Alal 8 võib 15 elamul olla üle 8 tunni aastas ja 19 elamul üle 30 minuti päevas. Õigusaktides norme ei ole. Eelnõu järgi tohib häirival tasemel varjutust tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul.
KSH ptk 7.9.3, lk 121; KSH ptk 7.9.3, lk 120; KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37; Eelnõu ptk 5.1.4, lk 22 - dokumendid
Tuulepargid jäävad KSH järgi nähtavaks kogu valla avamaastikelt ja võivad domineerida kuni umbes 3 km raadiuses. Vana-Vigala väärtuslik maastik on enim mõjutatute hulgas. Avatud vaadete korral ei saa mõju oluliselt vähendada.
KSH ptk 7.9.4, lk 123 - dokumendid
Asukoha eelvaliku vastuvõtmisel võib vald kehtestada ajutise keelu rajada uut müratundlikku ehitist eelvalikualale ja 750 kuni 1000 m raadiusesse selle piirist.
Eelnõu PlanS § 110, lk 20 - dokumendid
Pool valla saadavast tuulikutasust jagatakse eluruumide omanike vahel, kes vastavad elukoha tingimustele. Üle 250 m tuuliku puhul peab elama sellele lähemal kui 3 km ja kaugust mõõdetakse tornist. Lagi on eluruumi kohta kuue kuu töötasu alammäär aastas.
KSH ptk 7.9.5, lk 126-127; KSH ptk 4.11, lk 53 - dokumendid
KSH ei hinda sotsiaalset mõju ega kinnisvara turuväärtuse muutust. Mõju varale loetakse puuduvaks, kui kinnisasi on kasutatav endisel viisil ja norme ei ületata. Vald ütles 2025. aastal, et kaalub sotsiaalmajandusliku analüüsi tellimist.
KSH, lk 63; KSH ptk 7.9.5, lk 126; Protokoll 17.06.2025, lk 1 - dokumendid
KSH peab veetaseme alanemist ehituse ajal lokaalseks ja ajutiseks ning lükkab mõju hindamise veetarbijatele II etappi. Teenuse, Luiste ja Urevere elanikud kirjutasid 2025. aastal, et nende joogivesi sõltub paljuski arteesiakaevudest.
KSH ptk 7.6, lk 109; Arvamused D1, lk 178
Loodus
- dokumendid
Ala on 98% ulatuses puittaimestik ja 2% põld. Montaažiplatsid võtavad hinnanguliselt 16,8 ha, lisaks tuleb rajada teid ja liine. Ala kattub koostatava üldplaneeringu rohevõrgustiku tuumalaga nr 12.
KSH tabel 2, lk 25; KSH tabel 15, lk 101; KSH, lk 96 - dokumendid
Ala 8 nahkhiirte detailse uuringu esialgseid tulemusi KSH ajal ei olnud. Teisi alasid vähendati nende järgi, ala 8 mitte, sest esmane uuring ei välistanud tuulikuid. Esmane uuring peab metsi aktiivselt majandatavaks, kuid nõuab täiendavat uuringut, sest ala on Kasari ja Vigala jõe vahel.
KSH ptk 4.2, lk 24; KSH lisa 3, lk 38 - dokumendid
Esmane uuring pidas ala valdavalt võimalikult sobivaks ja ebasobivaks väike-konnakotka, suur-konnakotka ja karvasjalg-kaku tõttu. Esmane ala ja detailse uuringu ala ei kattunud täielikult. Kirdeosas on vaja veel otsida raopesi.
KSH ptk 7.1, lk 94 - amet
Ala jääb väikeluige Paljasmaa ööbimis- ja toitumisala lennusuundadele. Esmase uuringu järgi on ala väikeluige 3. tsoonis, piirneb 2. tsooniga ja on natuke üle 1 km kaugusel 1. tsoonist. Alade 7a, 8 ja 9 vahelisel Urevere põllumassiivil on vaatlusi vähe: kuuest aastast kahel ei olnud ühtegi.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9c, lk 3; Lisa 2, lk 5; KSH ptk 7.1, lk 94 - amet
Keskkonnaamet märgib, et ala 8 on metsise astmelauaalade lähedal. Metsise Nõva ja Kaisma tuumala ühenduse oluline kahjustamine võib ameti sõnul asukonda negatiivselt mõjutada.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9h, lk 4 - dokumendid
Käntu-Kastja linnuala on 1 km kaugusel. II etapis tuleb hinnata mõju suur-konnakotkale ja rohunepile ning koosmõju teiste tuulealadega. Lähimad teiste valdade tuulealad on KSH järgi Risti ning Lääneranna alad 5 ja 5a.
KSH ptk 6, lk 80; KSH ptk 8.8, lk 134; KSH ptk 7, lk 85
Taristu ja pärand
- dokumendid
Alale on võimalik juurdepääs Silla-Jädivere riigiteelt. Eelnõu ütleb, et menetluses võib tekkida alternatiive.
Eelnõu ptk 5.1, lk 33-34 - dokumendid
Vana-Vigala mõisa pargis ja Hirvepargis ei tohi ilma kaitseala valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi ega ehitusluba. KSH ei välista, et pargi alal on vaja ehitada.
KSH ptk 7.5, lk 109 - dokumendid
Tuulepark on plaanitud liita Kullamaa alajaamas maakaablitega. Liitumispunktid ja teed võivad jääda ka Lääne-Nigula ja Saue valda.
Eelnõu ptk 5.1.23, lk 37; KSH ptk 2, lk 8 - dokumendid
KSH joonisel on ala 8 juures neli pärandkultuuriobjekti: Lätimetsa ehk Käntu punker, Ussimetsa talukoht, Vaigutusmännik ja Ristimänd. Punker paistab olevat ala sees. Objektid ei ole riikliku kaitse all ja kui tuulik planeeritakse nende kohale, võib KSH järgi eeldada, et need hävivad.
KSH joonis 15, lk 51; KSH, lk 111; KSH ptk 8.8, lk 134
Mida dokumentidest ei selgu
- dokumendid
Eelnõu nimetab seitse arendajat, aga mitte seda, kes arendab ala 8. Valla kiri räägib ala 8 arendajatest mitmuses.
Eelnõu, lk 6; Valla kiri 03.11.2026 - dokumendid
Arendaja ütles 2025. aastal, et maaomanikele makstakse eelarendusel sümboolset tasu ja tuulikute maad selguvad detailses etapis.
Protokoll 17.06.2025 p 4, lk 3 - dokumendid
Ala 8 detailseid linnu- ja nahkhiirte aruandeid ei leitud. KSH lisad 3 ja 4 on valla serveris olemas, kuid valla tuulepargi lehelt linki ei leitud.
KSH ptk 4.1, lk 22; KSH lisa 3; KSH lisa 4; valla leht, vaadatud 06.11.2026
Vastuolud ja lahtised kohad
- dokumendid
KSH ütleb tegevuskavale viidates, et pesast ei tohi tuuleparki rajada lähemale kui 3 km, ja et elupaik KLO9128883 on ala 8-st ligi 2 km kaugusel. Üks arv käib pesa ja teine elupaiga kohta, seega tekstist ei selgu, kas 3 km on täidetud. KSH sõnul vähendati ala tsooni 1 järgi ja riski peetakse piisavalt maandatuks. Keskkonnaameti järgi jääb ala pesast lähtuvasse tsooni 3, umbes 3 kuni 4,5 km pesast. Selle elupaiga nimetas KSH alles pärast ameti märkust, mai versioonis seda polnud.
KSH ptk 6.2.3, lk 84; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 8, lk 2-3 - dokumendid
KSH kirjutab, et detailses uuringus pole rohuneppi käsitletud, ning järeldab sellest, et rohuneppi alal ei kohatud. Väikeluige rändepeatuskohti pole uuringus samuti käsitletud.
KSH ptk 6.2.3, lk 84; KSH ptk 7.1, lk 94 - amet
Keskkonnaamet leiab, et mõju suur-konnakotkale tuleb hinnata juba eelvalikul. KSH augusti versioon peab ebasoodsat mõju minimeerituks, kuid jätab Natura hindamise järgmisse etappi.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 7, lk 2; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 8, lk 2-3; Eelnõu ptk 5.2.9, lk 48-49 - dokumendid
Ala põhimõtteline juurdepääs ja maakaabel kattuvad Vana-Vigala mõisa pargi ja Hirvepargiga. Eelnõu ütleb, et tuleb arvestada kitsendustega või rajada taristu mujale. Alternatiivi ei näidata.
Eelnõu ptk 5.1, lk 26; Eelnõu ptk 5.2.9, lk 48; KSH ptk 7.5, lk 109 - register
Vald ei kavatse märgukirja tervikuna 9. novembri kohtumisel ette kanda, sest see käsitleb suuremas osas teemasid, mis kuuluvad valla sõnul avalikule arutelule. Pöördumine edastatakse ala 8 arendajatele.
Valla kiri 03.11.2026 - elanike väide
Elanikud märgivad metsiseid, Luiste hoiuala lähedust ja seda, et must-toonekurge nähti viimati Käntus 2021. aastal. Kontrollimata.
Arvamused D1, lk 43; Arvamused D1, lk 150; Arvamused D1, lk 179
Küsimused
Küsimused arendajatele
- Kes on ala 8 arendaja ja millised lepingud on maaomanikega sõlmitud?
- Kas saate näidata KSH lisa 4 joonise 1 tuulikukohti koordinaatidega ja kas see on teie plaan?
- Millise tuulikumudeli ja tegeliku kõrgusega arvestate? Kuidas täidate 40 dB 12 elamualal: vaiksema mudeli, tuulikute arvu vähendamise või suurema kaugusega?
- Milliste elamute omanikelt on 750 m jaoks kirjalik nõusolek vajalik ja kas seda on küsitud?
- Kust läheb tee ja kaabel, kui mõisapark ja Hirvepark ei sobi?
- Kas tuulikud peatuvad automaatselt, kui varjutus ületab piiri?
- Kes hüvitab kaevu kuivamise, kui see peaks juhtuma?
- Mis on kohalik kasu lisaks seaduse järgi makstavale tuulikutasule?
- Kuidas muutub vaade Vana-Vigala mõisast? Muinsuskaitseamet soovis kooskõlastust, kui tuulepark on mälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km.Arvamused D1, lk 14
Küsimused vallale
- Mis on suur-konnakotka pesa ja ala 8 tegelik kaugus ning kas 3 km reegel on täidetud?
- Millal saavad avalikuks ala 8 detailsed linnu- ja nahkhiirte uuringud? Miks jäi ala detailsete nahkhiirte andmeteta samaks?
- Miks pole KSH lisad 3 ja 4 valla tuulepargi lehel lingitud?
- Kas väikeluige Paljasmaa lennuteed uuritakse enne asukoha valikut?
- Kas vald seob end 40 dB sihtväärtusega või jääb 45 dB võimalus alles? Kas vald kavatseb tugineda ülekaalukale avalikule huvile?
- Kas vald kavatseb kehtestada ajutise ehituskeelu ja kui suures raadiuses?
- Kas sotsiaalmajanduslik analüüs tellitakse enne otsust?
- Millal algab ametlik kooskõlastus ja avalik väljapanek?