Eelvalikuala
Ala 3
Sipast loodes, Maidla-Iganõmme ja Angasilla hoiualade kõrval. Külad KSH järgi: Sooniste, Laukna, Loodna.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 3 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 13
- Pindala
- 383,2 ha (lähteseisukohtades 893,9 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 1000 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 3 elamualal
- Juurdepääs
- Suitsu tee
- Liitumine
- Harku-Rehemäe õhuliin
neist 0 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 960 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Sooniste küla | 1 | 4 | 7 | 12 | 960 m |
| Sipa küla | 1 | 39 | 72 | 112 | 990 m |
| Loodna küla | · | 19 | 12 | 31 | 1,0 km |
| Kohatu küla | · | 3 | 3 | 6 | 1,7 km |
| Laukna küla | · | 4 | 12 | 16 | 1,7 km |
| küla määramata | · | 1 | · | 1 | 1,9 km |
| Mõraste küla | · | · | 5 | 5 | 2,5 km |
| Vilta küla | · | · | 3 | 3 | 2,5 km |
Asutused kuni 3 km kaugusel: Laukna Lasteaia Linnupesa Sipa rühm Sipa mõisas (umbes 1,9 km), Sipa noortetuba (1,9 km), Sipa haruraamatukogu (1,9 km), Juurimaa Ratsakool (2,0 km), Sipa Sõidukool OÜ (2,3 km). Lähimad kaugemal: Kaidia OÜ (3,5 km), Laukna (3,5 km), SOS Lasteküla Eesti Ühing (3,8 km), Laukna Lasteaia Linnupesa maja Laukna külas (umbes 4,1 km), Laukna haruraamatukogu (4,1 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 16 riiklikku kultuurimälestist, neist 10 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Kivikalme, umbes 1,2 km. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 1,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvripuu Hiiepärn | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 1,9 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Sipa mõisa piirdemüür | Ehitismälestis | 1,9 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata |
| Sipa mõisa kelder | Ehitismälestis | 1,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Sipa mõisa peahoone | Ehitismälestis | 1,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Sipa mõisa park | Ehitismälestis | 2,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 2,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kalmistu "Munga surnumägi" | Arheoloogiamälestis | 2,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kalmistu "Surnumägi" | Arheoloogiamälestis | 2,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kalmistu "Varetemägi" | Arheoloogiamälestis | 3,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi Hiiekivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 3,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 3,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 5,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 6,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Sipa mõisa peahoone (1,9 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 3 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 8,5 km kraave ja peakraave ning 1,2 km jõgesid ja ojasid. Alast voolab läbi Luiste jõgi; lisaks on ala sees 0,4 km nimetut oja. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 68,2 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Luiste (Pokuti oja). KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta. Eelnõu järgi läbib ala 3 Luiste jõgi ja ala 3a Pokuti oja.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Mutsaka oja, Liivi_1, Saua oja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Luiste” (läbib ala): seisund halb, hinnang 2019. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sisse jääb Luiste jõe kalda ehituskeeluvööndit umbes 9,3 ha ja piiranguvööndit umbes 19,1 ha. Eelnõu järgi tuleb detailse lahenduse etapis vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust, näiteks kui tuulikute rootorilabade projektsioon maapinnal ulatub loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse.
kitsenduste kiht: kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29; eelnõu ptk 5.2.2, lk 41–42 - loendus
Natura elupaigatüüpide inventuuri järgi on ala sees veest sõltuvaid elupaiku: liigirikas madalsoo 11,1 ha, soostuv ja soo-lehtmets 7,8 ha, siirde- ja õõtsiksoo 0,1 ha. Need sõltuvad põhjavee või üleujutuse veerežiimist, mistõttu on nende kohal kuivendus ja veetaseme muutus tundlikum.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Ala piirneb Maidla-Iganõmme ja Angasilla loodusalaga. Selle lehe kaardil ulatub ala piir kohati kuni umbes 35 m Natura alasse, kuid see jääb ala piiri joonistamise täpsuse piiresse (ala piir on võetud eelnõu kaardipildilt). Eelnõu järgi alad ei kattu.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.11, lk 27 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on üks registreeritud allikas, see jääb ka 1 km sisse. Lähim on Paisumaa allikas umbes 830 m kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: 2 aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 4,5–6 m (mediaan 5,3 m). Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 2 ja kuni 3 km kaugusel 48 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 39 kaevu) sügavus tavaliselt 24–45 m, mediaan 27 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 2 puurkaevu hooldusala. Sanitaarkaitseala ei ole.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaloaga põhjaveehaardeid kuni 3 km kaugusel: Sipa as pk umbes 1,7 km; Jõeääre vähikasvatus umbes 2,5 km.
keskkonnaregister, kiht KR_pohjaveehaare, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13 - dokumendid
Eelnõu järgi piirneb ala 3 loodes Maidla-Iganõmme ja kagus Angasilla loodus- ja hoiualaga. Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis hinnata mõju Maidla-Iganõmme ja Angasilla hoiualale ning kavandatavale Metsavajakute looduskaitsealale, arvestades ka kaudseid mõjusid, näiteks juurdepääsuteede ja kuivenduse mõju märgadele elupaikadele.
eelnõu ptk 5.1.10–5.1.11, lk 26–27; eelnõu ptk 5.2.2, lk 42
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 13 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi ei ole ala piirist kuni 750 m kaugusel ühtki elu- või ühiskondlikku hoonet. Kuni 1 km kaugusel on 2 hoonet: Sooniste külas umbes 960 m ja Sipa külas umbes 990 m. KSH nimetab lähimaks kauguseks 1000 m; selle lehe mõõtmine annab umbes 40 m vähem, kaardi piiri täpsus on umbes 25 m. Kuni 3 km kaugusel on 186 hoonet, neist 112 Sipa külas.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib KSH lisa 4 järgi olla ületatud 6 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 5 elamul (üle 30 minuti päevas).
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - dokumendid
KSH tekst ütleb, et tuuleala 3 ei kattu rohevõrgustiku koridori ega tuumalaga ja seepärast seda tabelis 15 ei ole. Tabelis on ala 3 rida siiski olemas ja selle järgi kattub ala rohevõrgustiku tuumalaga nr 2. Tabelist puudub hoopis ala 3a rida.
KSH tabel 15, lk 100-101 - dokumendid
Eelnõu tingimused alale 3: täpsustada ja põhjendada väike-konnakotka elupaiga puhvri ulatust; hinnata mõju Maidla-Iganõmme hoiualale, Metsavajakute looduskaitsealale ja Angasilla hoiualale, sealhulgas juurdepääsuteede ja kuivenduse kaudset mõju; paigutada tuulikud nii, et projekteeritava Metsavajakute looduskaitseala piiril ei ületaks müra 45 dB; hinnata mõju Maidla-Iganõmme ja Angasilla loodusala elupaigatüüpidele ning Marimetsa-Õmma linnuala liikidele; alal on III kaitsekategooria linnuliigi musträhni elupaik; selgitada tööde tingimused, kui tuulikuid või kommunikatsioone planeeritakse arheoloogiatundlikule alale; arvestada metsa vääriselupaikadega; vältida võimalusel väärtuslikku põllumajandusmaad; hinnata Luiste jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Maakate on 87,6% puittaimestik ja 11,5% põld.
Eelnõu ptk 5.2.2, lk 41-42; KSH tabel 2, lk 25 - amet
Vallavalitsus otsustas 07.01.2026 (6 poolt, 0 vastu), et ei pea otstarbekaks suunata valla riigimaid tuuleenergia enampakkumise II vooru enne, kui uuringud on tehtud ja planeeringulahendus selgunud. Protokolli järgi jäävad enampakkumisele soovitud katastriüksused aladele 3 ja 3A ning on seotud arendajate soovidega; vallale teadaolevalt on neil aladel I kaitsekategooria liigi elupaiku.
Vallavalitsuse protokoll 07.01.2026 nr 1 - dokumendid
Ala oli lähteseisukohtades 893,9 ha ja on nüüd 383,2 ha. KSH tabel 1 nimetab põhjuseks detailset linnustiku-uuringut.
KSH tabel 1, lk 11 - amet
Keskkonnaameti järgi on ala pea täies ulatuses väike-konnakotkaste pesadest 2 km raadiuses ja piiritletud 1 km kaugusele pesadest. 1 km kaugus on ameti järgi reeglina aktsepteeritav ainult pikemat aega asustamata pesade puhul. KSH hindas mõju liigile oluliseks ja lõikas olulise mõjuga alad välja. Ülejäänud alal on praegu puhver „ca 1 km”, mida tuleb täpsustada.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9a, lk 3; KSH ptk 7.1, lk 90 - amet
Eelnõu lubab ala kõrvale tuulikuid tingimusel, et projekteeritava Metsavajakute looduskaitseala piiril jääb müra alla 45 dB. Keskkonnaamet ütleb, et tuulikud koosluste kaitse alade vahetus läheduses ei ole aktsepteeritavad. Nahkhiirte uuring ütleb sama kaitsealadega piirnevate osade kohta.
Eelnõu ptk 5.2.2, lk 42; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 10, lk 4 - amet
Keskkonnaameti järgi tuleb eelvalikul hinnata mõju kaljukotkale, sest ala jääb pesast 8 kuni 11 km kaugusele ja tsoon 3 ulatub 14 km-ni. Eelnõu lükkab selle detailsesse etappi.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 8, lk 2; Eelnõu ptk 5.2.2, lk 42
Küsimused vallale ja arendajale
- Miks ütleb KSH, et ala 3 rohevõrgustikuga ei kattu, kui tabelis 15 on ala 3 real tuumala nr 2?
- Vald pidas riigimaa enampakkumist aladel 3 ja 3A enneaegseks kaitstava liigi elupaikade tõttu. Kas sama ettevaatus kehtib nende alade eramaa kohta?
- Kas 13 tuulikut on võimalik, kui väike-konnakotka puhver viia 2 km peale?
- Kui suur osa alast jääb järele, kui kaitsealadega piirnevad osad välja jäävad?
- Mida tähendab projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala, kui see kehtestatakse enne planeeringut?
- Kas alaga piirnevat vääriselupaika VEP 205847 kaitstakse puhvriga?