Eelvalikuala
Ala 3a
Valla läänepoolses osas Sooniste ja Maidla vahel, valdavalt põllumaa. Külad KSH järgi: Maidla.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 3a kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 5
- Pindala
- 87,4 ha (lähteseisukohtades 247,2 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 750 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 4 elamualal
- Maakate
- 80,7% põld
- Juurdepääs
- Neego tee, osaliselt avalik
- Liitumine
- Harku-Rehemäe õhuliin
neist 3 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 730 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Maidla küla | 3 | 14 | 15 | 32 | 730 m |
| Sooniste küla | 1 | 9 | 7 | 17 | 740 m |
| Laukna küla | · | · | 6 | 6 | 2,0 km |
| Leevre küla | · | · | 9 | 9 | 2,2 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: Laukna (3,7 km), Laukna Lasteaia Linnupesa maja Laukna külas (umbes 4,3 km), Laukna haruraamatukogu (4,3 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 20 riiklikku kultuurimälestist, neist 9 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Kalmistu "Munga surnumägi", umbes 870 m. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Kalmistu "Munga surnumägi" | Arheoloogiamälestis | 870 m | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 1,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme "Kivimägi" | Arheoloogiamälestis | 1,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi Kuningakivi / Kaljakapakivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 2,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiiemägi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultusekivi | Arheoloogiamälestis | 2,4 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi Kuningakivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Linnus "Venemägi" | Arheoloogiamälestis | 2,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 3,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 3,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 3,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikivi Hiiekivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 3,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kalmistu "Varetemägi" | Arheoloogiamälestis | 3,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Asulakoht | Arheoloogiamälestis | 3,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Koonusmaa allikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Vaikna mõisa sild | Ehitismälestis | 4,9 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 5,1 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe kaardi kaadris (umbes 4,6 km ala piirist) ei ole ühtki kultuurimälestiseks tunnistatud mõisa peahoonet. 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 3a kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 3,8 km kraave ja peakraave ning 1 km jõgesid ja ojasid. Alast voolab läbi Pokuti oja. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 36,5 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Luiste (Pokuti oja). KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta. Eelnõu järgi läbib ala 3 Luiste jõgi ja ala 3a Pokuti oja.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Liivi_1, Saua oja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Luiste” (läbib ala): seisund halb, hinnang 2019. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sisse jääb Pokuti oja kalda ehituskeeluvööndit umbes 10,9 ha ja piiranguvööndit umbes 22,4 ha. Eelnõu järgi tuleb detailse lahenduse etapis vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust, näiteks kui tuulikute rootorilabade projektsioon maapinnal ulatub loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse.
kitsenduste kiht: kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29; eelnõu ptk 5.2.3, lk 43 - loendus
Ala sees veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe inventuuri järgi ei ole; kuni 1 km kaugusel on neid kokku umbes 8,3 ha.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Marimetsa-Õmma loodusala, ala piirist umbes 685 m.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel registreeritud allikaid ei ole. Lähim on Paisumaa allikas umbes 3,4 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi on kaitsmata põhjaveega 5% alast.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: ühe aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 1,5 m. Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 1 ja kuni 3 km kaugusel 20 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 15 kaevu) sügavus tavaliselt 30–65 m, mediaan 42 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 1 puurkaevu hooldusala. Sanitaarkaitseala ei ole.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 5 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 750 m kaugusel 3 elu- või ühiskondlikku hoonet: kaks Maidla külas umbes 730 ja 740 m ning üks Sooniste külas umbes 740 m. KSH nimetab lähimaks kauguseks 750 m. Ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m, seega on vahe mõõtmistäpsuse piiril, kuid 750 m varu sisuliselt puudub. Kuni 1 km kaugusel on 4 ja kuni 3 km kaugusel 64 hoonet, neist 32 Maidla külas.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib KSH lisa 4 järgi olla ületatud 8 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 6 elamul (üle 30 minuti päevas). Viie tuulikuga ala kohta on see rohkem kui 13 tuulikuga alal 3.
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - register
Suures osas samale alale on antud päikesepargi projekteerimistingimused; ehitusluba ei ole väljastatud. Vallavalitsus andis 02.10.2024 projekteerimistingimused umbes 234 ha päikesepargile Maidla küla kaheksal kinnistul ja jättis keskkonnamõju hindamise algatamata (korraldused 2-1.1/488 kuni 495). Ehitisregistri järgi on taotleja KC Energy OÜ, kes on ka tuuleparkide eriplaneeringust huvitatud isik. Vald kirjutas planeeringu konsultandile 10.02.2026, et kattuvus tuulealaga 3a selgus alles pärast projekteerimistingimuste andmist. 14.10.2026 sai sama arendaja Maidla küla Karja kinnistule ajutise tuulemõõtemasti projekteerimistingimused.
Kirjavahetus 7-1.9/1040; korraldus 14.10.2026 nr 2-1.1/437; ehitisregister, taotlus 2411002/06017 - dokumendid
KSH arvestab ühe tuuliku montaažiplatsi suuruseks 1,2 ha, mis 5 tuuliku puhul oleks 6 ha. Tabelis 15 ala 3a rida ei ole; 6 ha on kirjas ala 4 real.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - amet
Vallavalitsus otsustas 07.01.2026 (6 poolt, 0 vastu), et ei pea otstarbekaks suunata valla riigimaid tuuleenergia enampakkumise II vooru enne, kui uuringud on tehtud ja planeeringulahendus selgunud. Protokolli järgi jäävad enampakkumisele soovitud katastriüksused aladele 3 ja 3A ning on seotud arendajate soovidega; vallale teadaolevalt on neil aladel I kaitsekategooria liigi elupaiku.
Vallavalitsuse protokoll 07.01.2026 nr 1 - dokumendid
Eelnõu tingimused alale 3a: teha täiendav väike-konnakotka uuring; hinnata mõju Marimetsa-Õmma linnuala liikidele (kaljukotkas, mustsaba-vigle, väikekoovitaja, rüüt, mudatilder, kiivitaja) koos teiste tuulealadega; hinnata Pokuti oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Maakate on 80,7% põld ja 13,8% puittaimestik.
Eelnõu ptk 5.2.3, lk 43; KSH tabel 2, lk 25 - dokumendid
KSH ütleb, et kui väike-konnakotka lisauuringut ei tehta, tuleb alal tuulikutest loobuda. Eelnõu jätab alale kuni 5 tuulikut ja seab tingimuseks täiendava väike-konnakotka uuringu. Pesast jäetud puhver on 1,5 km; Keskkonnaameti järgi on ohtlik paigaldada tuulikuid pesast 2 km raadiusesse.
KSH ptk 7.1, lk 91; KSH tabel 1, lk 11 - amet
KSH peab kaljukotka elupaiga kadu väikeseks, koos vältimispuhvriga arvestatavaks, kuid mitte elupaika ebasoodsaks muutvaks. Keskkonnaamet tuletab meelde, et ala on pesast 3 kuni 4 km, peamised toitumisalad ulatuvad 5 kuni 6 km-ni, ja nõuab hinnangut juba eelvalikul.
KSH ptk 7.1, lk 90-91; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 8, lk 2 - amet
KSH ütleb, et metsise ühenduskoridor lõigati alast välja. Keskkonnaamet nimetab ala 3a siiski metsise elupaiku ühendava koridori piires olevaks.
KSH ptk 7.1, lk 90; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9h, lk 4 - dokumendid
Esmane linnu-uuring märgib ala lääne pool leidmata väike-konnakotka territooriumi ja peab pesa asukoha selgitamist oluliseks.
Lisa 2 ptk 1.4, lk 4
Küsimused vallale ja arendajale
- Kas kolme Maidla ja Sooniste küla hoone omanikelt, kes selle lehe mõõtmise järgi võivad jääda ala piirile lähemale kui 750 m, on nõusolekut küsitud?
- Kas päikesepargi ja tuulikute koosmõju samal alal hinnatakse ja kes seda teeb?
- Kas KSH tabelisse 15 lisatakse ala 3a rida enne avalikku väljapanekut?
- Kes ja millal teeb väike-konnakotka uuringu, millest ala olemasolu sõltub?
- Kas KC Energy „Maidla hübriidpark” (asutusesisene ettepanek 31.03.2026) puudutab seda ala? Sisu pole avalik, seos on selgitamata.
- Kuidas sobib 5 tuulikut väärtusliku põllumassiivi kõrvale ilma killustamiseta?