Eelvalikuala
Ala 7
Märjamaast lõunas, Tallinna-Pärnu maantee ääres Paeküla ja Sõmeru juures. Külad KSH järgi: Sõmeru, Naistevalla, Aruküla, Paeküla.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 7 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - televisioon11.11.2026
TV3 uudised näitas 11. novembri õhtul videolugu Märjamaa rahvamaja aruteluõhtust: loo sõnul kogunes sinna hulk pahaseid elanikke, kes on valda kavandatavate tuulikute vastu.
TV3 videolugu - valla leht11.11.2026
Alade 7, 7b, 5 ja 5a aruteluõhtu viidi rahvamaja kinosaali, algus kell 18.15.
Valla teade
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 14
- Pindala
- 376,1 ha (lähteseisukohtades 392,5 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 750 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 15 elamualal
- Juurdepääs
- Märjamaa-Konuvere tee
- Liitumine
- Valgu alajaam
neist 2 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 720 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Paeküla | 5 | 18 | 3 | 26 | 720 m |
| Naistevalla küla | 1 | 15 | 7 | 23 | 960 m |
| Sõmeru küla | 4 | 5 | · | 9 | 960 m |
| küla määramata | 1 | · | 1 | 2 | 980 m |
| Kaguvere küla | · | 2 | 5 | 7 | 1,3 km |
| Konuvere küla | · | 11 | 11 | 22 | 1,6 km |
| Aruküla | · | 6 | · | 6 | 1,7 km |
| Sõtke küla | · | 1 | 8 | 9 | 1,9 km |
| Kiilaspere küla | · | · | 6 | 6 | 2,2 km |
| Kunsu küla | · | · | 10 | 10 | 2,3 km |
| Jõeääre küla | · | · | 5 | 5 | 2,4 km |
| Tolli küla | · | · | 2 | 2 | 3,0 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: KUUDA HOOLDEKODU OÜ (3,4 km), Märjamaa ujula (4,2 km), Märjamaa ujula (4,3 km), Velise Kultuuri ja Hariduse Selts MTÜ (4,3 km), Märjamaa Vallavalitsus (4,4 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 17 riiklikku kultuurimälestist, neist 9 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Ohvriallikas Valgeallikas, umbes 370 m. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Ohvriallikas Valgeallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 370 m | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Pauna allikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Mustallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,6 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere sild | Ehitismälestis | 1,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Linnus "Puenkalle", "Paekalle" | Arheoloogiamälestis | 2,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 2,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa park | Ehitismälestis | 2,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa kelder | Ehitismälestis | 2,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa peahoone | Ehitismälestis | 2,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa õigeusu kalmistu | Ajaloomälestis | 4,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Sulu karjamõisa laut | Ehitismälestis | 4,7 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Sulu karjamõisa peahoone | Ehitismälestis | 4,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Ohvriallikas Karuallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa raudteejaama veetorn | Ehitismälestis | 5,1 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 5,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa raudteejaama hoone | Ehitismälestis | 5,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Konuvere mõisa peahoone (2,5 km ala piirist), Sulu karjamõisa peahoone (4,8 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 7 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 26,8 km kraave ja peakraave ning 3,3 km jõgesid ja ojasid. Alast voolab läbi Joosva oja; lisaks on ala sees 1,2 km nimetut oja. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 128,5 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Joosva oja. KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Linnametsa oja, Aruküla (Vigala), Vigala_2, Karvoja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Aruküla (Vigala)” (312 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sisse jääb Joosva oja kalda ehituskeeluvööndit umbes 10,2 ha ja piiranguvööndit umbes 19,8 ha. Eelnõu järgi tuleb detailse lahenduse etapis vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust, näiteks kui tuulikute rootorilabade projektsioon maapinnal ulatub loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse.
kitsenduste kiht: kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - loendus
Natura elupaigatüüpide inventuuri järgi on ala sees veest sõltuvaid elupaiku: liigirikas madalsoo 12,5 ha. Need sõltuvad põhjavee või üleujutuse veerežiimist, mistõttu on nende kohal kuivendus ja veetaseme muutus tundlikum.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Konuvere loodusala, ala piirist umbes 1,8 km.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on 10 registreeritud allikat, neist kuni 1 km kaugusel 2. Lähim on Valgallikas umbes 360 m kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: 19 aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 0,8–6 m (mediaan 4,5 m). Vähemalt ühes puuraugus ei jõutud 10 m sügavusel aluspõhjani, seega on pinnakate seal üle 10 m paks. Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 5 ja kuni 3 km kaugusel 32 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 23 kaevu) sügavus tavaliselt 22–60 m, mediaan 27 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 1 puurkaevu sanitaarkaitseala ja 5 puurkaevu hooldusala.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13 - loendus
Valgallikas (kultuurimälestisena „Ohvriallikas Valgeallikas”, reg nr 12104) on ala piirist umbes 360 m kaugusel keskkonnaregistri allikapunkti järgi; mälestise punkt on umbes 370 m kaugusel. Keskkonnaregistri järgi on see kõigi üheksa ala lähim allikas.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 14 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 750 m kaugusel 2 ja kuni 1 km kaugusel 11 elu- või ühiskondlikku hoonet, lähim Paekülas umbes 720 m. KSH nimetab lähimaks kauguseks 750 m. Ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m, seega on vahe mõõtmistäpsuse piiril, kuid 750 m varu sisuliselt puudub.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib KSH lisa 4 järgi olla ületatud 16 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 18 elamul (üle 30 minuti päevas). See on alade 7, 7b, 5 ja 5a seas suurim arv.
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - dokumendid
KSH arvestab ühe tuuliku montaažiplatsi suuruseks 1,2 ha, mis 14 tuuliku puhul oleks 16,8 ha. Tabelis 15 on ala 7 real aga 3,6 ha, mis vastab kolmele tuulikule ehk alale 5a. Tabeli read paistavad olevat nihkes.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - dokumendid
Eelnõu tingimused alale 7: vältida võimalusel ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale ja hinnata Joosva oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Ala maakate on 90,4% puittaimestik ja 9,0% põld.
Eelnõu ptk 5.2.7, lk 47; KSH tabel 2, lk 25 - amet
Transpordiamet jättis kooskõlastamata: põhijoonise järgi pole ala 7 vähim kaugus teekatte servast tõenäoliselt täidetud. Ala 5a parandati, ala 7 mitte. Pindala augustis ei muutunud.
Transpordiamet 07.07.2026 p 1, lk 2 - dokumendid
Eelnõu ütleb, et alad vähenesid peamiselt elustiku tõttu. Ala 7 kärpe ainus põhjus KSH tabelis on „arendajate ettepanek”. Esmase uuringu järgi on see ainus linnukaitseliste takistusteta ala (KSH ptk 7.1.1, lk 87), aga Keskkonnaamet peab seda uuringut metoodiliselt puudulikuks.
Eelnõu ptk 4, lk 14; KSH tabel 1, lk 12; KSH ptk 7.1, lk 93; Lisa 2, lk 2; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9d, lk 3 - elanike väide
Külade kirjas väidetakse, et Evecon ja TMV Green on aladel 7 ja 7a juba hoonestusõigusi sõlminud. Vald sellele sisuliselt ei vastanud. Kinnistusraamatust kontrollimata.
Arvamused D1, lk 269 - elanike väide
Elanikud kirjeldavad arteesiaala kaevusid Paekülas, Sulul, Jõeääres ja Kaguveres. Vald vastab, et üldisel tasandil olulist mõju põhjaveele pole, mõjud on tehniliselt välditavad ja neid hinnatakse detailsemas etapis. Kes kuivanud kaevu eest vastutab, jääb vastamata.
Arvamused D1, lk 46; Arvamused D1, lk 52; Arvamused D1, lk 77-78
Küsimused vallale ja arendajale
- Kas kahe Paeküla elamu omanikelt, mis selle lehe mõõtmise järgi võivad jääda alale lähemale kui 750 m, on nõusolekut küsitud või jääb tuulikuvaba riba ala sisse?
- Kus on 14 tuuliku esialgsed kohad ja kui mitu neist jääb Paeküla ja Sõmeru poolsesse serva?
- Kui palju ala 7 tuleb maantee ehitusprojekti järgi vähendada?
- Kuidas täidab 14 tuulikut müranõude, kui 15 elamuala on ohus?
- Kas hoonestusõigused on päriselt seatud ja kellega?
- Miks puudub KSH nõue hinnata mõju Sulu loodusalale eelnõu ala 7 tingimustest, kuigi alale 7b on see lisatud?