Eelvalikuala
Ala 5
Valla idapiiril Suurkülast ja Paaduotsast põhjas. Suurim ala ja suurim tuulikute arv. Külad KSH järgi: Riidaku, Pühatu, Rassiotsa, Suurküla, Paaduotsa, Mõisamaa.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 5 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - televisioon11.11.2026
TV3 uudised näitas 11. novembri õhtul videolugu Märjamaa rahvamaja aruteluõhtust: loo sõnul kogunes sinna hulk pahaseid elanikke, kes on valda kavandatavate tuulikute vastu.
TV3 videolugu - valla leht11.11.2026
Alade 7, 7b, 5 ja 5a aruteluõhtu viidi rahvamaja kinosaali, algus kell 18.15.
Valla teade
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 16
- Pindala
- 451,7 ha (lähteseisukohtades 713,0 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 800 m, üks hoone arvestamata
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 7 elamualal
- Juurdepääs
- Vahapalu tee
- Liitumine
- Valgu alajaam
neist 1 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 720 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| küla määramata | 1 | · | · | 1 | 720 m |
| Paaduotsa küla | 2 | 7 | · | 9 | 800 m |
| Mõisamaa küla | 1 | 6 | 33 | 40 | 960 m |
| Pühatu küla | 1 | 7 | 6 | 14 | 970 m |
| Suurküla | 1 | 10 | 1 | 12 | 990 m |
| Lõpemetsa küla (Rapla vald) | 1 | 4 | 21 | 26 | 990 m |
| Riidaku küla | · | 4 | 12 | 16 | 1,1 km |
| Loe küla (Rapla vald) | · | 3 | 7 | 10 | 1,3 km |
| Metsküla | · | 3 | 9 | 12 | 1,6 km |
| Rassiotsa küla | · | 2 | 4 | 6 | 1,7 km |
| Kõrtsuotsa küla | · | 2 | 9 | 11 | 2,0 km |
| Jalase küla (Rapla vald) | · | · | 1 | 1 | 2,7 km |
| Jaaniveski küla | · | · | 3 | 3 | 2,8 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: Haimre Rahvamaja (3,5 km), Haimre haruraamatukogu (3,5 km), Kasti-Orgita Lasteaed (3,5 km), Kabala Villaveski (4,4 km), Kabala Spordimaja (4,5 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 31 riiklikku kultuurimälestist, neist 2 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Ohvrikivi Orja sõrmejälgedega kivi, umbes 2,1 km. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Ohvrikivi Orja sõrmejälgedega kivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiiemägi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa park | Ehitismälestis | 3,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa jääkelder | Ehitismälestis | 3,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa peahoone | Ehitismälestis | 3,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa ait | Ehitismälestis | 3,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa valitsejamaja | Ehitismälestis | 3,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Jalase külakooli hoone | Ajaloomälestis | 4,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa vesiveski | Ehitismälestis | 4,4 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,4 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa vesiveski tamm | Ehitismälestis | 4,4 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Muistsed põllud | Arheoloogiamälestis | 4,4 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa park | Ehitismälestis | 4,5 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,6 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa kelder | Ehitismälestis | 4,6 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa meierei | Ehitismälestis | 4,6 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,6 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,6 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa ait-kuivati | Ehitismälestis | 4,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa peahoone | Ehitismälestis | 4,6 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa kaev | Ehitismälestis | 4,6 km | eraldi määratud | nimeliselt ei nimetata |
| Kabala mõisa karjalaut | Ehitismälestis | 4,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultusekivi | Arheoloogiamälestis | 4,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 5,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultusekivi | Arheoloogiamälestis | 5,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Koikse raudteejaama hoone | Ehitismälestis | 6,2 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Kasti mõisa peahoone (3,5 km ala piirist), Kabala mõisa peahoone (4,6 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 5 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 24,1 km kraave ja peakraave ning 0,4 km jõgesid ja ojasid. Alast voolavad läbi Kabala oja ja Mõisamaa oja (ETAK-i järgi peakraav). Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 84,6 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Mõisamaa. KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Mõisamaa, Tüüringioja, Vigala_2, Karvoja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Mõisamaa” (läbib ala): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veekogum „Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni” (73 m kaugusel): seisund kesine, hinnang 2024. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veekogum „Ahtama” (804 m kaugusel): seisund kesine, hinnang 2022. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sisse jääb Kabala oja kalda ehituskeeluvööndit umbes 2,3 ha ja piiranguvööndit umbes 4,6 ha; Vigala jõe kalda piiranguvööndit umbes 0,3 ha. Eelnõu järgi tuleb detailse lahenduse etapis vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust, näiteks kui tuulikute rootorilabade projektsioon maapinnal ulatub loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse.
kitsenduste kiht: kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29; eelnõu ptk 5.2.5, lk 45–46 - loendus
Natura elupaigatüüpide inventuuri järgi on ala sees veest sõltuvaid elupaiku: liigirikas madalsoo 4,5 ha. Need sõltuvad põhjavee või üleujutuse veerežiimist, mistõttu on nende kohal kuivendus ja veetaseme muutus tundlikum.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Kuusiku loodusala, ala piirist umbes 2,9 km.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel registreeritud allikaid ei ole. Lähim on Vainupealse allikas umbes 5,9 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- loendus
Põhjavee looduslik kaitstus ala sees Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi järgi: nõrgalt kaitstud 89%, kaitsmata 11%. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi on kaitsmata põhjaveega 11% alast.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_hydrogeoloogia_pohjaveekaitstus_pvkhinnang, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: 7 aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 2–3 m (mediaan 2 m); 3 paljandi või vaatluspunkti järgi 0,75–0,9 m. Vähemalt ühes puuraugus ei jõutud 3,1 m sügavusel aluspõhjani, seega on pinnakate seal üle 3,1 m paks. Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi. Pinnase liik geoloogilisel kaardil: madalsooturvas 44%, savi 32%, moreen 23%.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakate_pinnakatteeh_litoloog_st, päring 14.11.2026 - loendus
Aluspõhja kivim ala all: Raikküla kihistu (100%) (Siluri ladestu karbonaatkivimid: lubjakivi, dolokivi, mergel).
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_aluspohi_aluspohjaehitus_avamus, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 1 ja kuni 3 km kaugusel 42 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 45 kaevu) sügavus tavaliselt 27–90 m, mediaan 30 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 2 puurkaevu hooldusala. Sanitaarkaitseala ei ole.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13 - amet
Eesti Geoloogiateenistus andis eelvalikule tingimusliku kooskõlastuse ja tõi välja, et ala 5 loodeosa kattub umbes 57 m ulatuses (umbes 0,9 ha) Orgita turbamaardla 7. plokiga; amet palus planeeringumaterjale parandada. Põhjavett see kiri ei käsitle.
EGT kiri 03.07.2026 nr 13-1/26-1028 (Märjamaa valla dokumendiregister)
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 16 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Katastriüksusel Turbatootmisala (50403:001:0152), mille hoone KSH arvestusest välja jättis, on ETAK andmetes üks elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitis. See on ala piirist umbes 720 m kaugusel ja oleks ala lähim hoone. Järgmine on Paaduotsa külas umbes 800 m. Hoone tegelik kasutus vajab kontrolli.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - arvutus
Kuni 3 km kaugusel ala piirist on 161 elu- või ühiskondlikku hoonet. Neist umbes 40 on Rapla vallas (Lõpemetsa, Loe ja Jalase küla ning osa Metsküla hooneid); täpne arv sõltub sellest, kuidas aadressita hooned liigitada. Kuni 1 km kaugusel on 7 hoonet.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib olla ületatud 5 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 9 elamul (üle 30 minuti päevas).
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - dokumendid
KSH tabelis 15 on ala 5 montaažiplatside pindala 8,4 ha. KSH enda arvestuse järgi (1,2 ha tuuliku kohta) oleks see 16 tuuliku puhul 19,2 ha, mis on tabelis hoopis ala 5a real.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - dokumendid
Eelnõu tingimused alale 5: täpsustada ja põhjendada Lõpemetsa väike-konnakotka elupaiga puhvrit, hoida vääriselupaiku ja pärandkultuuriobjekte, vältida võimalusel väärtuslikku põllumajandusmaad, hinnata Kabala oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Turbamaardlaga kattuvale osale saab ehitada alles pärast maavara ammendumist, kui muud luba ei ole. Maakate on 83,3% puittaimestik ja 10,3% põld.
Eelnõu ptk 5.2.5, lk 45-46; KSH tabel 2, lk 25 - dokumendid
Tabel näitab 800 m, aga joonealune märkus ütleb, et Turbatootmisala katastriüksusel (50403:001:0152) asuvat hoonet pole arvestatud. Põhjust ega tegelikku kaugust ei anta.
KSH ptk 4.11, lk 53 - amet
KSH puhver Lõpemetsa väike-konnakotkaste püsielupaigast on 1,2 kuni 1,7 km. Keskkonnaameti järgi on umbes pool alast 2 km raadiuses ja piir ulatub 1 km-ni. KSH põhjendab, et linnud alal ei toitu, kuid nõuab ise veel GPS kaardistust.
KSH ptk 7.1, lk 92; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9a, lk 3 - dokumendid
Ala kattub umbes 0,9 ha ulatuses Orgita turbamaardlaga. Selle juhtis tähele Geoloogiateenistus, augusti versioonis on see parandatud.
EGT 03.07.2026, lk 2; KSH ptk 4.7, lk 40 - elanike väide
Elanik nimetab alal liigirikkaid madalsoid (elupaigatüüp 7230). Kontrollimata.
Arvamused D1, lk 193
Küsimused vallale ja arendajale
- Kas Rapla valla Lõpemetsa, Loe ja Jalase küla omanikke on kaasatud samamoodi nagu Märjamaa valla omanikke?
- Mis hoone on Turbatootmisala kinnistul ja kas seal elatakse?
- Kas 16 tuulikut jääb alles, kui puhver viia 2 km peale?
- Miks jäeti Turbatootmisala hoone arvestusest välja ja kui kaugel see on?
- Kuidas mõjutab Vigala jõge toitumisalana kasutavaid linde, eriti must-toonekurge?
- Kas alal olev riigimaa vääriselupaik VEP 208998 jääb puutumata?