Eelvalikuala
Ala 5a
Ringuta ja Pühatu juures. Väikseim ala, valdavalt põld. Külad KSH järgi: Ringuta, Pühatu.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 5a kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - televisioon11.11.2026
TV3 uudised näitas 11. novembri õhtul videolugu Märjamaa rahvamaja aruteluõhtust: loo sõnul kogunes sinna hulk pahaseid elanikke, kes on valda kavandatavate tuulikute vastu.
TV3 videolugu - valla leht11.11.2026
Alade 7, 7b, 5 ja 5a aruteluõhtu viidi rahvamaja kinosaali, algus kell 18.15.
Valla teade
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 3
- Pindala
- 39,8 ha (lähteseisukohtades 83,3 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 1000 m
- Müra sihtväärtus
- täidetud ka valjemate tuulikutega, ainsana
- Maakate
- 85,4% põld
- Juurdepääs
- Pühatu-Ringuta tee
- Liitumine
- Valgu alajaam
neist 0 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 970 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Kõrvetaguse küla | 1 | 2 | 10 | 13 | 970 m |
| Ringuta küla | 1 | 7 | · | 8 | 970 m |
| Pühatu küla | 2 | 8 | 4 | 14 | 990 m |
| Orgita küla | · | 2 | 23 | 25 | 1,1 km |
| Päädeva küla | · | 3 | 8 | 11 | 1,4 km |
| Rassiotsa küla | · | 1 | 3 | 4 | 1,7 km |
| Riidaku küla | · | · | 6 | 6 | 2,4 km |
| Vaimõisa küla | · | · | 1 | 1 | 2,5 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: Kasti-Orgita Lasteaed (3,3 km), Märjamaa kalmistu (3,9 km), Kirikuaed (4,4 km), Märjamaa kirik (4,5 km), Kirikuaed (4,5 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 10 riiklikku kultuurimälestist, ükski neist ei ole ala piirile lähemal kui 3 km. Lähim on Märjamaa kalmistu, umbes 3,6 km. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Märjamaa kalmistu | Ajaloomälestis | 3,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa kirikuaed | Ajaloo- ja ehitismälestis | 4,4 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa kirik | Ehitismälestis | 4,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiielepik | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 5,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa ait-kuivati | Ehitismälestis | 5,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa raudteejaama hoone | Ehitismälestis | 5,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa tuuleveski | Ehitismälestis | 5,1 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa raudteejaama veetorn | Ehitismälestis | 5,2 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa sepikoda | Ehitismälestis | 5,2 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Märjamaa õigeusu kalmistu | Ajaloomälestis | 5,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe kaardi kaadris (umbes 4,6 km ala piirist) ei ole ühtki kultuurimälestiseks tunnistatud mõisa peahoonet. 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 5a kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 2,8 km kraave ja peakraave ning 0,5 km jõgesid ja ojasid. Alast voolab läbi Konnaveski jõgi; lisaks on ala sees 0,1 km nimetut oja. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 38,3 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Konnaveski. KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Mõisamaa, Tüüringioja, Vigala_2, Karvoja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Konnaveski” (läbib ala): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sisse jääb Konnaveski jõe kalda ehituskeeluvööndit umbes 4,4 ha ja piiranguvööndit umbes 7,9 ha. Eelnõu järgi tuleb detailse lahenduse etapis vajadusel hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust, näiteks kui tuulikute rootorilabade projektsioon maapinnal ulatub loodusliku veekogu ehituskeeluvööndisse.
kitsenduste kiht: kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd, päring 14.11.2026; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29; eelnõu ptk 5.2.6, lk 46 - loendus
Ala sees veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe inventuuri järgi ei ole; kuni 1 km kaugusel on neid kokku umbes 9,1 ha.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Jalase loodusala, ala piirist umbes 3 km.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel registreeritud allikaid ei ole. Lähim on nimetu allikas umbes 5,1 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- loendus
Põhjavee looduslik kaitstus ala sees Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi järgi: keskmiselt kaitstud 82,8%, suhteliselt kaitstud 13,5%, nõrgalt kaitstud 3,7%. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_hydrogeoloogia_pohjaveekaitstus_pvkhinnang, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: ühe aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 6 m; ühe paljandi või vaatluspunkti järgi 0,8 m. Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi. Pinnakatte paksuse kaardi järgi lõikavad ala 10 ja 15 m paksusjooned, seega on pinnakate osas alast vähemalt 10 m paks (mattunud org). Pinnase liik geoloogilisel kaardil: savi 89%, moreen 7%, madalsooturvas 4%.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakate_pinnakatteeh_litoloog_st, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakattepks_samajooned, päring 14.11.2026 - loendus
Aluspõhja kivim ala all: Tamsalu kihistu (100%) (Siluri ladestu karbonaatkivimid: lubjakivi, dolokivi, mergel).
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_aluspohi_aluspohjaehitus_avamus, päring 14.11.2026 - loendus
Ala lõikub mattunud oruga: aluspõhja org, mis on täitunud pinnasega. Geoloogilise kaardi järgi võib sellistes orgudes olla ka eraldi veekiht.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_apr_mattorg ja geol_hydrogeoloogia_pviseloom_pvomadused, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 1 ja kuni 3 km kaugusel 22 töötavat puurkaevu (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 19 kaevu) sügavus tavaliselt 27–54 m, mediaan 36 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 1 km kaugusel ala piirist on 1 puurkaevu sanitaarkaitseala.
keskkonnaregister, kiht kr_puurk_sankaitseala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on 2 kaardistatud karstiauku; lähim on Kaunismaa järta umbes 1,4 km kaugusel.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_hydrogeoloogia_allikadkarstivormid_allikjakarstiauk, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 3 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- dokumendid
Müra sihtväärtus on alal 5a täidetud ka valjemate tuulikutega, kuid varjutuse soovituslik piir võib olla ületatud 10 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 13 elamul (üle 30 minuti päevas). Kolme tuuliku kohta on see suurem arv kui 16 tuulikuga alal 5.
KSH tabel 17, lk 114-115; KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 4 ja kuni 3 km kaugusel 82 elu- või ühiskondlikku hoonet. Lähimad on Ringuta, Kõrvetaguse ja Pühatu külas umbes 970 kuni 1000 m. Orgita küla 23 hoonet jäävad 2 kuni 3 km vööndisse.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir - dokumendid
KSH tabelis 15 on ala 5a montaažiplatside pindala 19,2 ha, kuigi ala ise on 39,8 ha ja tuulikuid kuni 3. KSH enda arvestuse järgi (1,2 ha tuuliku kohta) oleks see 3,6 ha. 19,2 ha vastab 16 tuulikule ehk alale 5.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - dokumendid
Eelnõu ainus tingimus alale 5a: hinnata Konnaveski jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust.
Eelnõu ptk 5.2.6, lk 46-47 - dokumendid
Lisa 2 ütleb, et ala kattuvus väike-konnakotka leidmata pesapaiga potentsiaalse puhvriga on „suhteliselt kindel”. Detailse uuringu esialgsete tulemuste järgi on KSH sõnul mõju väike või leevendatav. Eelnõu ala 5a tingimustes linnustikku ei ole ja KSH ptk 8 alapunkti alale 5a ei ole.
Lisa 2 ptk 1.4, lk 4; Eelnõu ptk 5.2.6, lk 46-47; KSH ptk 8, lk 133-134; KSH ptk 7.1, lk 93 - amet
Keskkonnaamet küsib, miks pesi otsitakse ainult aladel 3a ja 5a ning millise metoodikaga. Mai versioonis seda polnud. Augusti KSH ütleb, et konnakotkaste pesi ja toitumisala käsitleti kõigi alade detailuuringutes, ja viitab ameti juhisele; uuringute metoodikat lahti ei kirjuta.
Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9g, lk 4; KSH ptk 7.1, lk 87 - dokumendid
KSH peab küsitavaks, kas rohekoridor põllul üldse toimib. Maa- ja Ruumiamet nõudis, et vastavust käsitletaks ka kehtiva maakonnaplaneeringu järgi. Augusti KSH ütleb, et selle tingimusi tuleb arvestada, kuid tabel 15 võrdleb endiselt ainult koostatava üldplaneeringuga. KSH põhjendus: maakonnaplaneeringus ei ole koridore ja tuumalasid eristatud, seega võrdlust teha ei saa.
KSH ptk 7.4, lk 100; Maa- ja Ruumiamet 10.07.2026 p 2.3, lk 2
Küsimused vallale ja arendajale
- Kuidas hoitakse ära varjutus 10 kuni 13 elamul: kas tuulikud peatatakse automaatselt?
- Kas KSH tabeli 15 arvud parandatakse enne avalikku väljapanekut?
- Kas väike-konnakotka pesa on leitud ja kui kaugel see alast on?
- Miks puudub ala 5a tingimustest linnustik, kui esmane uuring seda nõuab?
- Kas väärtuslikul põllumaal on 3 tuuliku jaoks õigustatud kaabli ja tee rajamine?