Eelvalikuala
Ala 4
Kaks eraldi lappi Männiku ja Vaimõisa vahel: kitsas riba ning väike ala selle kõrval. Külad KSH järgi: Lümandu, Rangu, Vaimõisa.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 4 kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - register11.11.2026
Registreeriti kogukonna koostatud protokoll 10. novembri Russalu aruteluõhtust.
Protokoll 7-1.5/3645
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 7
- Pindala
- 105,0 ha (lähteseisukohtades 329,9 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 750 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud või ohus 15 elamualal
- Juurdepääs
- Sipa-Varbola tee
- Liitumine
- Harku-Rehemäe õhuliin
neist 3 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 700 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Lümandu küla | 6 | 19 | · | 25 | 700 m |
| Männiku küla | 4 | 8 | 11 | 23 | 740 m |
| küla määramata | 1 | · | 1 | 2 | 750 m |
| Vaimõisa küla | 2 | 22 | 26 | 50 | 980 m |
| Russalu küla | · | · | 4 | 4 | 2,0 km |
| Purga küla | · | · | 6 | 6 | 2,5 km |
| Kohatu küla | · | · | 2 | 2 | 2,9 km |
Kuni 3 km kaugusel ala piirist ei ole Maa- ja Ruumiameti huvipunktide andmetes ühtki kooli, lasteaeda, hooldekodu, rahvamaja ega muud asutust. Lähimad kaugemal: Infra Yoga School (4,0 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 19 riiklikku kultuurimälestist, neist 14 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Lümandu mõisa ait linnuse müüridega, umbes 960 m. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Lümandu mõisa ait linnuse müüridega | Ehitismälestis | 960 m | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Lümandu mõisa peahoone | Ehitismälestis | 960 m | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Hiielepik | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa tuuleveski | Ehitismälestis | 1,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa park | Ehitismälestis | 1,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa sepikoda | Ehitismälestis | 1,6 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa teenijatemaja | Ehitismälestis | 1,9 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvrikoht Pärnamägi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 1,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa ait-kuivati | Ehitismälestis | 2,0 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Vaimõisa mõisa peahoone | Ehitismälestis | 2,0 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Külmaallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 2,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 2,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme "Kabelimägi" | Arheoloogiamälestis | 2,1 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultusekivi | Arheoloogiamälestis | 2,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kultuse- ja ohvrikivi | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 3,2 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 3,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Russalu mõisa sild | Ehitismälestis | 3,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Linnus | Arheoloogiamälestis | 3,9 km | 50 m (üldreegel) | käsitletakse (ala 2 tingimus) |
| Linnus "Kantsimägi" | Arheoloogiamälestis | 4,3 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Lümandu mõisa peahoone (960 m ala piirist), Vaimõisa peahoone (2,0 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 4 kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 11,2 km kraave ja peakraave. Lähim jõgi või oja on ala piirist 150 m kaugusel. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 97,2 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alale jäävaks veekoguks märgitud Vaimõisa kraav. KSH järgi tuleb tuulikute paigutamisel lähtuda ranna ja kalda kitsendustest (looduskaitseseaduse 6. peatükk). Eelnõu nõuab detailse lahenduse etapis täpsustada maakaabelliinide paigaldusmeetod iga veekogu kohta.
KSH ptk 4.9 tabel 4, lk 46; KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Konnaveski, Kasari_2. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Konnaveski” (177 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veekogum „Kasari Vardi jõest Vigala jõeni” (581 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2024. aastast.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Ala sees veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe inventuuri järgi ei ole; kuni 1 km kaugusel on neid kokku umbes 14,8 ha.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Kohatu loodusala, ala piirist umbes 407 m.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on 10 registreeritud allikat, neist kuni 1 km kaugusel 4. Lähim on Nõiaallikas (Lümandu Nõiaallikas) umbes 910 m kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- dokumendid
Täpset (1:50 000) põhjavee kaitstuse kaarti ala kohta ei ole. KSH järgi asuvad eelvalikualad valdavalt keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel (väikesemõõtkavaline üldkaart, joonis 12); üksiku ala kohta see täpset hinnangut ei anna. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
KSH ptk 4.8, lk 44–45; KSH joonis 12, lk 45; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte paksuse kohta ei ole kuni 1 km kaugusel puuraugu ega paljandi andmeid.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi ei ole ala piirist kuni 1 km kaugusel ühtegi töötavat puurkaevu; kuni 3 km kaugusel on neid 22 (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 19 kaevu) sügavus tavaliselt 24–45 m, mediaan 30 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaloaga põhjaveehaardeid kuni 3 km kaugusel: Kohatu farmi pk umbes 2,5 km.
keskkonnaregister, kiht KR_pohjaveehaare, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on üks kaardistatud karstiauk: Jaaniallikas (kurisu ja karstinõod) umbes 2,9 km kaugusel.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_hydrogeoloogia_allikadkarstivormid_allikjakarstiauk, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13 - dokumendid
KSH tabelis 4 on alal 4 nimetatud Vaimõisa kraav, kuid KSH ptk 7.7 ja eelnõu ptk 5.1.14 loetlevad vooluveekogudega aladena ainult alad 2, 3, 3a, 5, 5a ja 7. Dokumentides on siin väike vastuolu.
KSH ptk 7.7, lk 110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 29
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 7 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.
Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 750 m kaugusel 3 elu- või ühiskondlikku hoonet: üks Lümandu külas umbes 700 m ja kaks Männiku külas umbes 740 m. Kuni 1 km kaugusel on 13 hoonet. KSH nimetab lähimaks kauguseks 750 m. Ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m, seega on vahe mõõtmistäpsuse piiril, kuid 750 m varu sisuliselt puudub. Kuni 3 km kaugusel on 112 hoonet, neist 50 Vaimõisa külas.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir; KSH ptk 4.11, lk 53 - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib KSH lisa 4 järgi olla ületatud 11 elamul (üle 8 tunni aastas) ja 30 elamul (üle 30 minuti päevas). 30 on kõigi üheksa eelvalikuala suurim arv, kuigi alale on kavandatud kuni 7 tuulikut.
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - dokumendid
KSH arvestab ühe tuuliku montaažiplatsi suuruseks 1,2 ha, mis 7 tuuliku puhul oleks 8,4 ha. Tabelis 15 on ala 4 real 6 ha, mis vastab viiele tuulikule ehk alale 3a. Ala 3a rida tabelis ei ole ja järgmised read paistavad olevat nihkes.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - dokumendid
KSH lisa 4 madalsagedusliku müra arvutuse vastuvõtupunktide seas on Lümandu mõis, Lümandu küla Kopli ja Vaimõisa küla Vahastu. Lisa 4 järgi jäävad tulemused tuulikutele lähimates elamutes kohati paari detsibelli võrra alla siseruumide normtaseme ning madalsageduslik müra võib soodsa tuulesuuna ja täisvõimsuse korral olla siseruumides kuuldav.
KSH lisa 4 madalsagedusliku müra tabel, lk 25-26 - dokumendid
Eelnõu tingimused alale 4: arvestada metsa vääriselupaikadega ja selgitada nende puhvri ulatus detailse lahenduse hindamisel; ala läbib 6 kuni 35 kV õhuliin, millel on kaitsevöönd. Maakate on 78,5% puittaimestik ja 17,6% rohumaa. KSH järgi asuvad alad 2, 4 ja 7 rohevõrgustiku koridoride suudmealadel või ristumiskohtades ning seda hinnatakse järgmises etapis.
Eelnõu ptk 5.2.4, lk 44; KSH tabel 2, lk 25; KSH tabel 16, lk 102 - dokumendid
Ainus ala, kus vaiksemate 104 dB tuulikutega pole müra sihtväärtus kindel. Lõunaosas jääb mitu eluhoonet ala piirile lähemale kui 1 km. KSH jätab tuulikute suurimaks arvuks siiski 7.
KSH tabel 17, lk 114-115 - amet
KSH ütleb, et 3 km puhver must-toonekure elupaigast ja metsise koridor jäeti välja. Keskkonnaamet ütleb, et ala jääb täies ulatuses must-toonekure tsooni 1, kuigi elupaigad on pikalt asustamata, ja metsise sidususkoridori piiresse.
KSH ptk 7.1, lk 91; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9b, lk 3; Keskkonnaamet 06.07.2026 p 9h, lk 4 - arvutus
Tuulikule jääb umbes 15 ha, teistel suurtel aladel 27 kuni 30 ha. Tiivik peab jääma täielikult ala piiresse ja ala on kitsas.
Arvutatud: KSH tabel 1, lk 12 - elanike väide
Üks elanik väidab, et Vaimõisa suvila on lähemal kui 750 m. Teise elaniku sõnul oli ala 72% ulatuses mets, praegune KSH annab 78,5% puittaimestikku.
Arvamused D1, lk 148; Arvamused D1, lk 252; KSH tabel 2, lk 25
Küsimused vallale ja arendajale
- Kas kolme Lümandu ja Männiku küla hoone omanikelt, kes selle lehe mõõtmise järgi võivad jääda ala piirile lähemale kui 750 m, on nõusolekut küsitud või jääb tuulikuvaba riba ala sisse?
- Kuidas hoitakse ära varjutus kuni 30 elamul: kas tuulikud peatatakse automaatselt?
- Kas KSH tabeli 15 arvud parandatakse enne avalikku väljapanekut?
- Kas 7 tuulikut on sellel kujul tehniliselt ja müra järgi üldse võimalik?
- Kas alal olevat riigimaa vääriselupaika VEP 204281 saab vältida, kui ala on nii kitsas?
- Kuidas mõjutab 6 kuni 35 kV õhuliini kaitsevöönd alale jäävat ruumi?