Eelvalikuala
Ala 7b
Maanteest ida pool Sulu ja Jõeääre lähedal. Külad KSH järgi: Jõeääre, Kunsu.
Lähivaade ja hooned
Kaugus on mõõdetud hoone keskpunktist eelvalikuala piirini. Tuulikute täpseid kohti eelnõu ei määra, seega võib tegelik kaugus tuulikuni olla suurem. Hoonete arvud on lehe koostaja loendus avaandmetest, mitte ametlik arv: ala piir on kaardile kantud umbes 25 m täpsusega, seega võib vööndi piiri lähedal olev hoone tegelikult kuuluda naabervööndisse, ja andmestik ei ütle, kas hoones elatakse. Loendis on andmestiku elu- või ühiskondliku hoone tüüpi ehitised, nende hulgas võib olla ka saunu ja abihooneid.
Viimased uudised ala 7b kohta
Uudiseid täna ei ole
- rahvaalgatus13.11.2026
Rahvaalgatus.ee-s avati 13. novembril elaniku algatus, mis nõuab vallalt rahvaküsitlust tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamise üle. Algatus on loomise etapis: teksti saab kommenteerida 15. novembrini, allkirju veel ei koguta.
Rahvaalgatus.ee - televisioon12.11.2026
TV3 uudised kajastas 11. novembri aruteluõhtut: loo järgi oli käetõstmisel tuuleparkide poolt paar inimest ja vastu peaaegu kogu saal. Valla esindaja sõnul kaalutakse rahvaküsitlust ja lõpliku otsuse teeb volikogu.
TV3 uudis - register12.11.2026
Vald vastas elaniku vastuväidetele ala 7b kohta. Vastuse sisu ei ole avalik.
Vastuskiri 7-1.5/3596-1 - televisioon11.11.2026
TV3 uudised näitas 11. novembri õhtul videolugu Märjamaa rahvamaja aruteluõhtust: loo sõnul kogunes sinna hulk pahaseid elanikke, kes on valda kavandatavate tuulikute vastu.
TV3 videolugu - valla leht11.11.2026
Alade 7, 7b, 5 ja 5a aruteluõhtu viidi rahvamaja kinosaali, algus kell 18.15.
Valla teade
Kogu planeeringut puudutavad uudised on avalehel.
Ala lühidalt
eelnõu ja KSH järgi
- Suurim lubatud tuulikute arv
- 4
- Pindala
- 59,6 ha (lähteseisukohtades 95,1 ha)
- Lähim elu- või ühiskondlik hoone KSH järgi
- 1000 m
- Müra sihtväärtus valjemate tuulikutega
- ületatud ühel elamualal
- Juurdepääs
- Haimre-Sulu-Velise tee
- Liitumine
- Valgu alajaam
neist 0 selle lehe mõõtmise järgi kuni 750 m
lähim umbes 990 m
Mõjualasse jäävad hooned külade kaupa
| Küla | kuni 1 km | 1 kuni 2 km | 2 kuni 3 km | Kokku | Lähim |
|---|---|---|---|---|---|
| Jõeääre küla | 1 | 10 | · | 11 | 990 m |
| Sulu küla | · | 6 | 14 | 20 | 1,7 km |
| Kiilaspere küla | · | 2 | 12 | 14 | 1,8 km |
| Kunsu küla | · | · | 6 | 6 | 2,1 km |
| Sõmeru küla | · | · | 6 | 6 | 2,2 km |
| Konuvere küla | · | · | 12 | 12 | 2,5 km |
| Aruküla | · | · | 6 | 6 | 2,7 km |
| Paeküla | · | · | 1 | 1 | 2,9 km |
Asutused kuni 3 km kaugusel: Velise Kultuuri ja Hariduse Selts MTÜ (2,1 km).
Varjutus: lehe koostaja hinnang ja KSH arvud
Kui päike on madalal tuuliku taga, langeb pöörleva tiiviku vari hoonele ja valgus hakkab ruumis vilkuma. Soovituslik piir on 8 tundi aastas ja 30 minutit päevas. Õigusaktides normi ei ole.
Esimesed kolm arvu on arvutatud selle lehe stsenaariumi tuulikutega, mitte arendaja paigutusega, seepärast erinevad need KSH arvudest. Arvesse on võetud päikese asend läbi aasta kaheminutilise sammuga, tuuliku torn 199 m ja tiivik 175 m ning vari kuni 2 km kaugusele. Tundide hinnang arvestab ligikaudset Eesti keskmist päikesepaistet kuude kaupa ja seda, et tiivik pöörleb 85% ajast. Mõlemad on lehe koostaja eeldused; KSH lisa 4 kasutab Kuusiku ilmajaama andmeid ja kuni umbes 90% tööaega. Metsa ja hoonete varjavat mõju ei ole arvestatud. Kaardil on varjutusala tumedam toon; katkendringiga hoonel on piir selle arvutuse järgi ületatud. Klõps hoonel näitab, mis kuudel ja kellaaegadel vari sinna langeb.
Kultuurimälestised
Kaardi kaadris on 18 riiklikku kultuurimälestist, neist 4 kuni 3 km kaugusel ala piirist. Lähim on Sulu karjamõisa laut, umbes 2,5 km. Ala sisse ega mälestiste kaitsevööndisse eelvalikuala ei ulatu.
Eriplaneeringu eelnõu ja KSH aruanne nimetavad kultuurimälestisena ainult ala 2 linnust. Selle kaardi mälestisi need tekstiotsingu järgi nimeliselt ei nimeta. Eelnõu üldtingimus nõuab detailses etapis vaadete hindamist kultuurimälestistelt, mis jäävad tuulepargist kuni 7 km kaugusele (ptk 5.1.4), ja kultuurimälestistega arvestamist teede ja kaablite asukoha valikul (ptk 5.1.5). Sama märge on kaardil iga mälestise juures.
| Mälestis | Liik | Ala piirist, umbes | Kaitsevöönd | Eelnõus ja KSH-s |
|---|---|---|---|---|
| Sulu karjamõisa laut | Ehitismälestis | 2,5 km | registri järgi eraldi skeemil | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Linnus "Puenkalle", "Paekalle" | Arheoloogiamälestis | 2,5 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Sulu karjamõisa peahoone | Ehitismälestis | 2,5 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Konuvere sild | Ehitismälestis | 2,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata; nimetatud elanike arvamustes |
| Ohvriallikas Valgeallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 3,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa park | Ehitismälestis | 3,8 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa kelder | Ehitismälestis | 3,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Konuvere mõisa peahoone | Ehitismälestis | 3,9 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Pauna allikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 4,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,7 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 4,8 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kivikalme | Arheoloogiamälestis | 5,0 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Ohvriallikas Mustallikas | Arheoloogia-, ajalooline looduslik pühapaik | 5,3 km | 50 m | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa park | Ehitismälestis | 5,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa valitsejamaja | Ehitismälestis | 5,6 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa ait | Ehitismälestis | 5,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa peahoone | Ehitismälestis | 5,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
| Kasti mõisa jääkelder | Ehitismälestis | 5,7 km | 50 m (üldreegel) | nimeliselt ei nimetata |
- dokumendid
Eriplaneering tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada, sest planeeringuala on kogu valla territoorium ja seal asub kinnismälestisi. Lehe koostaja järeldus seadusest: üksiku tuuliku kohta, mis jääb kaitsevööndist välja, muinsuskaitseseadus eraldi luba ega kaugusnormi ei sea. Kaitsevööndi üks eesmärk on mälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevad vaated.
Eelnõu ptk 1, lk 4; Vabariigi Valitsuse määrus nr 133 § 3 p 7; Muinsuskaitseseadus § 14, § 58 - amet
Muinsuskaitseamet palus 2025. aastal teha tuulikute kavandamisel koostööd, sest tuulepark võib mõjutada mõisatest avanevaid vaateid, ja kooskõlastada detailplaneering ametiga (ameti sõnastus; eriplaneeringus vastab sellele detailne lahendus), kui tuulepark on kultuurimälestiseks tunnistatud mõisale lähemal kui 5 km. Vald vastas, et võtab teadmiseks ja arvestab. Selle lehe mõõtmise järgi on kaardi kaadris kuni 5 km kaugusel Sulu karjamõisa peahoone (2,5 km ala piirist), Konuvere mõisa peahoone (3,9 km ala piirist). 10.07.2026 teatas amet, et nõustub mõlema eelnõu sisuga. Valla 14.09.2026 kirja järgi ei olnud suvine ring planeerimisseaduse § 105 kohane ametlik kooskõlastamine, vaid tööversiooni esialgne tagasiside (valla vastus 7-1.5/2887-1). Ametid ise käsitlesid seda oma kirjades § 105 kooskõlastamisena. Vald on öelnud, et esitab täiendatud eelnõu uuesti.
Arvamused D1, lk 14; Muinsuskaitseameti kiri 10.07.2026 nr 5-10/837-6
Mälestiste asukohad, liigid ja fotod: Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste register. Seda, kas dokumendid mälestist käsitlevad, kontrolliti tekstiotsinguga eelnõust, KSH aruandest ja selle lisast 4, lähteseisukohtadest, KSH programmist ning arvamuste koondist; kaardijooniseid tekstiotsing ei kata. Kaugus on mõõdetud mälestise piirist eelvalikuala piirini.
Veekogud ja põhjavesi
avaandmete loendus ja dokumendid, seis 14.11.2026
Mida ala 7b kohta teatakse jõgedest, kraavidest, allikatest ja põhjaveest ning mida dokumendid selle kohta ütlevad. Vaata maketil veekihtidega.
Pinnavesi
- loendus
Ala sees on kaardi järgi 2,8 km kraave ja peakraave ning 1,2 km nimetut oja. Ala sees ja kuni 1 km kaugusel ala piirist on kokku 45 km vooluveekogusid, peamiselt maaparanduskraave.
ETAK vooluveekogud (Maa- ja Ruumiamet), Keskkonnaportaali WFS, päring 14.11.2026 - dokumendid
KSH tabeli 5 järgi ristuvad ala põhivõrku ühendamiseks kavandatud põhimõttelised maakaabelliinid järgmiste veekogudega või jäävad nende kalda piiranguvööndisse: Haimre peakraav, Vigala_2, Karvoja. Kaablid tuleb KSH järgi viia teisele kaldale veekogu alt.
KSH ptk 4.9 tabel 5, lk 46–47; KSH ptk 7.7, lk 110 - loendus
Veekogum „Aruküla (Vigala)” (162 m kaugusel): seisund hea, hinnang 2015. aastast. Hinnang on üle kümne aasta vana.
keskkonnaregister, kiht kr_vooluvesi_kogum, päring 14.11.2026 - loendus
Veest sõltuvaid Natura elupaigatüüpe ala sees ega kuni 1 km kaugusel inventuuri järgi ei ole.
keskkonnaregister, kiht natura_elupaik, päring 14.11.2026 - loendus
Lähim Natura loodusala on Sulu loodusala, ala piirist umbes 1,8 km.
keskkonnaregister, kiht kr_loodusala, päring 14.11.2026 - loendus
Kuni 3 km kaugusel on 3 registreeritud allikat, kuni 1 km kaugusel allikaid ei ole. Lähim on Uuemänniku allikas umbes 2,4 km kaugusel.
keskkonnaregister, kiht kr_allikas, päring 14.11.2026
Põhjavesi
- loendus
Põhjavee looduslik kaitstus ala sees Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi järgi: keskmiselt kaitstud 98,3%, suhteliselt kaitstud 1,5%, nõrgalt kaitstud 0,2%. Üldplaneeringu kaardikihi „kaitsmata põhjaveega alad” järgi ala kaitsmata põhjaveega alale ei jää.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_hydrogeoloogia_pohjaveekaitstus_pvkhinnang, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht pv_kaitsmata (ÜPP), päring 14.11.2026 - loendus
Pinnakatte (pinnase) paksus kuni 1 km kaugusel ala piirist: 2 aluspõhjani ulatuva puuraugu või -kaevu andmetel 4,6–5,2 m (mediaan 4,9 m); 4 paljandi või vaatluspunkti järgi 0,55–1,5 m. Vähemalt ühes puuraugus ei jõutud 10 m sügavusel aluspõhjani, seega on pinnakate seal üle 10 m paks. Kus pinnakate on õhem kui vundamendi süvend, ulatuks süvend lubjakivisse, mille lõhedes liigub põhjavesi. Pinnase liik geoloogilisel kaardil: viirsavi 100%.
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakatepks_ap ja geol_puuraugud_wfs, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_pinnakate_pinnakatteeh_litoloog_st, päring 14.11.2026 - loendus
Aluspõhja kivim ala all: Raikküla kihistu (91%), Rumba kihistu (9%) (Siluri ladestu karbonaatkivimid: lubjakivi, dolokivi, mergel).
Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_aluspohi_aluspohjaehitus_avamus, päring 14.11.2026 - loendus
Keskkonnaregistri järgi ei ole ala piirist kuni 1 km kaugusel ühtegi töötavat puurkaevu; kuni 3 km kaugusel on neid 20 (soojus- ja uuringukaevudeta). Maa- ja Ruumiameti puurkaevukihi järgi on kuni 3 km kaugusel olevate puurkaevude (ka mittetöötavate, 15 kaevu) sügavus tavaliselt 25–65 m, mediaan 40 m. Salvkaeve register üldjuhul ei sisalda.
keskkonnaregister, kiht kr_puurkaev, päring 14.11.2026; Maa- ja Ruumiameti geoloogia, kiht geol_puurkaevud_wfs, päring 14.11.2026 - dokumendid
Ala jääb maapinnale lähimasse Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumisse. Keskkonnaregistris on selle koondseisund „halb” (2020. aasta hinnang); KSH järgi on keemiline seisund halb (madal usaldusväärsus) ja koguseline seisund hea (kõrge usaldusväärsus). Riigikontrolli järgi peaks põhjaveekogumite uus seisundihinnang valmima 2026. aasta lõpuks.
keskkonnaregister, kiht kr_pohjaveekogum, päring 14.11.2026; KSH ptk 4.8, lk 44; Riigikontroll, „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel”, lk 9–10
Mida dokumendid ütlevad ja mis on lahti
- dokumendid
KSH ja eelnõu järgi võib mõju põhjaveele avalduda ehituse ajal, kui vundamendi süvendist tuleb vett välja pumbata. KSH hinnangul on veetaseme alandus lokaalne, kestab pumpamise ajal ega mõjuta põhjaveekogumi koguselist seisundit. Konkreetsete tuulikukohtade hüdrogeoloogilised tingimused ja mõju piirkonna veetarbijatele tuleb hinnata detailse lahenduse etapis ning vajadusel määrata leevendus- või seiremeetmed. Kui põhjavett on vaja välja pumbata, tuleb KSH järgi taotleda veeluba (veeseaduse § 187).
KSH ptk 7.6, lk 109–110; eelnõu ptk 5.1.14, lk 28–29 - teised hinnangud
Vundamendi lahendus selle planeeringu tuulikutele ei ole veel teada. Keskkonnamõju Hindajate Ühingu järgi rajatakse Eestis enim kasutatud gravitatsioonivundamendi jaoks süvend sügavusega kuni 6 m ja läbimõõduga kuni 30 m; vaivundamendi vaiad on Eestis olnud 14 m sügavused, vajadusel ka sügavamad, ja vaivundament ei vaja ühingu järgi ehitusaegset veealandust. Holdre (Tõrva) hinnangus arvestati süvendiga kuni 6,5 m sügavuse ja 32 m läbimõõduga või vaiadega kuni 20 m.
Keskkonnamõju Hindajate Ühingu pöördumine Eesti Geoloogiateenistusele, 2025; Holdre tuulepargi KSH lisa 8 (Inseneribüroo Steiger 2025), lk 7 - teised hinnangud
Holdre hinnangus oli halvima juhu teoreetiline mõjuraadius umbes 1 km (selle äärel on veetaseme alandus null) ja olulise, üle 0,5 m alanduse ulatus umbes 360 m. Arvutus eeldas liivasetteid, mille all on moreen; Märjamaa alade lõhelise lubjakivi kohta see otse ei kehti.
Holdre tuulepargi KSH lisa 8, lk 13
Arvud on lehe koostaja loendus avalikest kaardikihtidest (Keskkonnaportaali WFS-teenused, päring 14.11.2026) ala piiri ja sellest 1 või 3 km kauguse järgi; ala piiri täpsus kaardil on umbes 25 m. Veest sõltuvateks elupaikadeks on loetud elupaigatüübid 3160, 3260, 6410, 6430, 6450, 7110*, 7120, 7140, 7160, 7210*, 7230, 9080*, 91D0* ja 91F0 (tärn tähistab esmatähtsat elupaigatüüpi). Põhjavee taset ala all ei ole mõõdetud. Salvkaevud, eraallikad ja drenaaž registris üldjuhul ei kajastu.
Vaated: majad ja tuulikud ühes kaadris
Need on Google Street View fotod, mille kaamera on suunatud teelt kavandatava tuulepargi poole. Enamik fotosid on tehtud suvel, kui puud on lehes; kuu ja aasta on iga pildi all. Talvel on pilt teine: raagus puude vahelt paistab kaugemale ja tuulikuid võib näha ka kohtadest, kus suvine lehestik need varju jätab.
Fotole on lisatud stsenaariumi tuulikud: 4 tuulikut ühtlaselt ala sees, torn 199 m ja tiivik 175 m ehk tipp 286,5 m. Sama tuulikut (Nordex N175) kasutab KSH lisa 4. Suurus ja asukoht kaadris on arvutatud kauguse järgi, metsa ja hoonete taha jääv osa on varjatud. Paigutus on lehe koostaja oma, mitte arendaja oma.





Mida dokumendid ütlevad
Ametite 2026. aasta juuli kirjad hindasid eelnõu ja KSH mai versiooni. Osa tingimusi lisati augusti versiooni pärast seda; augusti versiooni kohta ametite seisukohti veel ei ole.
- arvutus
Kaardi järgi on ala piirist kuni 1 km kaugusel 1 ja kuni 3 km kaugusel 76 elu- või ühiskondlikku hoonet. Lähim on Jõeääre külas umbes 990 m. Alade 7 ja 7b vööndid kattuvad: kahe ala peale kokku on 3 km sees 161 hoonet.
Maa- ja Ruumiameti ETAK hooned ja katastriandmed, põhijoonise ala piir - dokumendid
Varjutuse soovituslik piir võib olla ületatud 3 elamul nii aasta kui ka päeva arvestuses.
KSH lisa 4 tabel 10, lk 36-37 - dokumendid
KSH tabelis 15 on ala 7b montaažiplatside pindala 16,8 ha. KSH enda arvestuse järgi (1,2 ha tuuliku kohta) oleks see nelja tuuliku puhul 4,8 ha. 16,8 ha vastab 14 tuulikule ehk alale 7.
KSH tabel 15, lk 100-101; KSH ptk 7.3, lk 98 - dokumendid
Eelnõu ainus tingimus alale 7b: kui alade 7 ja 7b vahele planeeritakse maakaabel, tuleb hinnata mõju Sulu hoiuala ja Sulu loodusala jõgedele, lamminiitudele ja niitudele. Ala maakate on 97,7% puittaimestik.
Eelnõu ptk 5.2.8, lk 48; KSH tabel 2, lk 25 - dokumendid
Arendaja TMV Green ise kirjutas 2025. aastal, et ala põhjaosa „ei ole eelistatud arendusala” väike-konnakotka tõttu. Esmane uuring peab ala valdavalt ebasoodsaks Kunsu ja Kiilaspere püsielupaikade tõttu. Detailne uuring jõuab järeldusele, et linnud ala toitumisalana ei kasuta. TMV kiri käsitles 2025. aasta kuju, ala on sellest ajast kahanenud 95,1 ha-lt 59,6 ha-le.
Arvamused D1, lk 250; KSH ptk 7.1, lk 93; KSH tabel 1, lk 12 - dokumendid
KSH kirjutab samas lõigus nii Kiilaspere kui ka Kiilaspea. Kirdeosa jääb väike-konnakotka 1,5 kuni 2 km tsooni, ala ei ole sealt välja võetud.
KSH ptk 7.1, lk 93 - elanike väide
Elanik väidab, et alal on arendaja TMV Green kasuks hoonestusõigused juba seatud. Vald vastab ainult, et „hoonestusõiguse olemasolu ei määra ära eriplaneeringu tulemusi”, ega eita seda.
Arvamused D1, lk 81; Arvamused D1, lk 75 - arvutus
Tuulikule jääb umbes 15 ha, poole vähem kui suurtel aladel.
Arvutatud: KSH tabel 1, lk 12
Küsimused vallale ja arendajale
- Kas ala 7b arendab TMV Green ja kas selle rajamine sõltub alast 7?
- Kas hoonestusõigused on kinnistusraamatus olemas ja millal seati?
- Kas 4 tuulikut mahub, kui kirdeosa väike-konnakotka tõttu välja jääb?
- Kuidas kulgeb kaabel alalt 7 ja kas see läbib Sulu hoiuala?